FOTOD ja VIDEO | Palamuse laste tantsupeonädal: rõõmu jätkus nii pikkadeks proovideks kui vihmakeebis tantsimiseks

Juba tantsupeo proovide esimesel päeval tutvusime neljanda klassi lastega Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumist. Kohtusime nendega kogu nädala vältel ja dokumenteerisime kogu nende tantsu- ja laulupeo kogemuse.

1. PÄEV:

Teisipäeval oli ilm veidi jahe – kuigi temperatuur oli valdavalt soojapoolne, oli pilvede tagant päikest vähe näha. Sisenedes Pae tänava staadionile, jäi meile kohe silma rühm lapsi väravast paremat kätt. Ühtmoodi erepunased kampsunid seljas ja parasjagu valjuhäälselt üle rääkimas Tätte "Ojalaulust", tundusid nad ideaalsete sihtmärkidena. Tegime murul pikutavate lastega tutvust.

"Juba varahommikul asusime teele, vahepeal puhata pole saanud, läksime kohe proovi," rääkisid lapsed esimesi muljeid.

Esialgu rääkisid ainult poisid, täis meeletut energiat. Vaikselt lähenesid tüdrukud ja tulid ka rääkima. Tuli välja, et asjad jäeti kiirelt Tõnismäe Reaalkooli ja põhimõtteliselt mindi otse Pae staadionile mustreid õppima.

Kõige jutukamad on üheteistaastased Päta ja Karl Eduard, kes polnud kumbki suu peale kukkunud. Oli näha, et poisid olid ainsana tähelepanu üle vägagi õnnelikud. Nad tegid meile selgeks, et on juba vanad kalad: “Ega me pole tantsupeol esimest korda - meeste tantsupeol käisime ka! Seal oli palju lahedam – nüüd on plikad juures. Nad ju kituvad kõik õpetajatele ära ja ei lase rahus olla!”

Lisaks olid poisid jõudnud kohaloldud paari tunni jooksul juba ringi liikuda ja maad uurida.

"Me Karliga juba tutvustasime end," teatas Päta. Pikalt juttu rääkida ei saanud, kuna peagi kutsuti lapsed taas staadionile, kus jätkusid Ojakese tantsu proovid.

2. PÄEV:

Ilm on soojem ja eile seljas olnud pusad on visatud istumise alla. Lapsed tunnevad eilsest meie näod ära ja hakkavad vaikselt kogunema, et oma eelmisest õhtust rääkida. Jutt hakkab kiirelt tuure koguma ja hääled muutuvad valjemaks.

Laste sõnul on koolimajas pidev vastasseis tüdrukute ja poiste vahel: "Poisid ju kiusavad - nad ei saa meie loogikast aru!" kostab tagapoolt ühe tüdruku hääl ja teised noogutavad kaasa. Süüdistamist kuuleb grupis veel: "Ets pani eile Hanna teki peale krõpsu -– purustas ära ja jättis lihtsalt sinna," kurdab kõrvalt teine.

Küsin, et kas nad magada ka said ja kas kella üheteistkümnest oli rahu majas. Lapsed muigavad ning teatavad, et enne keskööd algav öörahu on rohkem soovituslik:´"Me käisime siis veel kooli peal kõndimas," rääkis kõige ees seisnud suurte siniste silmadega tüdruk.

Jutu ajal käivad laste silmad pidevalt ka juhendajast üle - vast lootes, et too ei kuule. Lapsed olid oma ööga väga rahul.

"Uusi sõpru saime ka!" Kõik on ühel meelel – igav ei hakka ja väsimust ei tunnista.

Proovid on laste sõnul küll pikad, aga energiat on küll ja veel.

Ka ville pole nad veel saanud - kuuldavasti on siiani ainult üks terve grupi peale.

Juhendaja Tiina sõnul on lapsed olnud väga tublid ning lisab: "Täna käituvad jah hästi." Lapsed selgitavad, et eelmisel õhtul olid asjad veidi käest läinud ning kunstmurustaadionilt korjatud mustade pallikeste loopimine oli neid veidi ülemeelikuks teinud.

Lapsed lubasid edaspidi korralikumalt käituda.

Vaba aega on tantsulastel üsna vähe, kuid vaatamata sellele on neil olnud mahti veidi linna avastada. Tallinnas on ennegi käidud, kuid sellegipoolest on nad juba palju pilte teinud ning ka eile saabudes sai kõike jäädvustatud.

"Maximas snappisime ka," viivad lapsed meid oma tegudega kurssi. Pealinnareis on seega nende jaoks üsnagi ootuspärane.

Kõige suuremaks miinuseks on aga liiklus – laste sõnul on Tallinnas liiga palju autosid!

3. PÄEV:

Neljapäev on siiani kõige palavam. Pilvi pole kuskilt näha ja lapsed on oma suvisemad riided välja otsinud. Tüdrukud olid istumiseks leidnud varjulisema koha, poisid aga trotsisid kõrvetavat päikest.

Lastel oli näha esmaseid päikesepõletusi – mõnel on õlad ja käed pea täiesti punased. Sellegipoolest jagus lastel veel energiat - poisid tagusid hoogsalt palli ning tüdrukud mängisid patsumängu. Juures oli ka uusi nägusid, kes samuti tegevustesse kaasa haarati.

Kolmas päev oli vast nii tantsijate kui ka kõigi teiste asjaosaliste jaoks üks raskeimad. Päev oli täis harjutamist, esmane entusiasm hakkas veidi vaibuma ning pidevad proovid jätsid oma jälje.

Võrreldes varasemate päevadega olid tantsulapsed palju napisõnalisemad.

Hoolimata pikkadest proovipäevadest olid lapsed entusiastlikud.

"Muidugi jaksame veel tantsida!" kõlas vestlusest. Tahet järgneval kahel päeval etendustel osaleda jagus küllaga. Nii nagu ütlesid juhendajad, korraldajad, lapsevanemad ja kõik teised – tantsijad on tehtud tugevast puust ning kergelt alla ei anna!

4. PÄEV:

Reedene hommik on märg ja külm, ning esimesena läheb mõte laste tervisele - kas nad sellise jubeda vihma ja tuulega haigeks ei jää?

Kell kolm hakkas peaproov, peale mida saime taas lastega kokku, et näha, kuidas läks ja mis tujus nad on.

Vaatamata kõigi muredele olid laste näod ikka naerul!

"On jah külm ja märg," olid nad täitsa nõus...

"Vahet pole, mängida ja ringi joosta saab ikka," on lapsed endiselt rõõmsad.

Nad olid ilmaks üsna valmis ning mähitud nii suurtesse kilekeepidesse, mis oleksid võinud vihma eest kaitsta vast kolme last korraga. Keebid aga tantsulusti ei seganud.

"Ükski tants peaproovis sassi ei läinud, õnneks keegi ei libisenud ega kukkunud ka," jäid lapsed ise rahule.

Meeletu vaprusega ootasid lapsed õhtust esimest etendust ning vingumist ja virisemist polnud kuulda. Veidi hüpeldes ja keerutades jäid lapsed meist maha, otsides õhtuse etenduse eel sooja. Jäi üle ainult imestada, kui tublid võivad olla ühed tantsijad ning loota, et veidi varju pakkuvast söögitelgist piisab laste tervise hoidmiseks.

5. PÄEV

Laupäev algab üllatusega kõigile: tantsupeo teine etendus jääb ära.

Nojah, ehk saavad lapsed siis vähemalt oma riided ära kuivatada, veidi soojas olla ja siis end koguda - jääb ju tantsida ka õhtune etendus.

Ennelõunal tuleb teade, et noored organiseerivad Vabaduse väljakul spontaanset tantsupidu.

Kella kahe ajal kohale jõudes ootab meid uskumatu vaatepilt: Vabaduse väljakul on sadu, kui mitte tuhandeid inimesi! Enamus neist on rahvariiete järgi otsustades tantsijad ning mikrofonist juhendatab neid noor heledapäine tütarlaps õigetesse asenditesse.

Pandi paika ida ja lõunatribüün ja öeldi, et mustrite pärast ei maksa muretseda. Ka Palamuse lapsed olid kohal: istusid üsna Vabaduse risti juures, jopede peal.

Ka õhtuse etenduse ajal leidsime me Palamuse lapsed tantsuplatsilt üles.

Lapsi on ju korraga staadionimurul tuhandeid ja nad ju liiguvad kiiresti. Ülaloleval pildil ongi poisid sinise- ja valgekirjudes mütsides ja tüdrukud valgete seelikutes. Me pole küll eksperdid, aga meie arvates läks neil kõik väga hästi ja olime juba armsaks saanud lastele kaasa elamas!

6. PÄEV

Viimane päev. Lapsed väljuvad Tõnismäe Reaalgümnaasiumist homikul kell veerand üheksa - nägudest on näha, et tantsijad on omadega läbi. Ka ilm on juba kolmandat päeva järjest laste suhtes halastamatult sombune ja märg.

Juba tekib tunne, et lastel pole enam millekski jaksu, aga enne rongkäiku küll nad alla ei plaani anda. Tervet päeva nad aga lauluväljakul veeta ei kavatse ning seega plaanitakse kella kahe ajal koju hakata minema – pikk kodutee tuleb varakult jalge alla võtta.

Enne rongkäiku varutakse veel veidi energiat ja süüakse mõned kommid. Kuigi lapsed on nukrad, et pidu hakkab läbi saama, on nad ka õnnelikud.

Ega kogu aeg ei saagi endast 100% anda ja ainult naeratada - eriti kui õues on suve jubedaim torm. Kuus pikka päeva proove, külma ja kuuma ilma ning pooleldi magamata öid oli lõpuks ka vapratele tantsijatele külge hakanud: "Tahaks juba koju saada," kõlab laste suust.

Rongkäigus oli lastel aga naeratus näol. Kokkuvõttes olid kõik tantsijad ja lauljad meeletult tublid. Lapsed ei kurtnud kordagi, aga nad ei eitanud ka soovi puhata ja koju minna.

Terve nädala jooksul oli Palamuse laste suur entusiasm ning teotahe meile suureks innustuseks. Ka rongkäigus saime näha naerul nägusid, mis sellest, et jalad olid märjad ja lapsed täiesti väsinud.

Vaata fotogaleriid!