Kristjan Kannukene: nooremana näis Ruja nii kaugest ajast, kuid nüüd tunnen nende laulude vastu metsikut tõmmet
Ehkki Ruja looming jäi Kristjan Kannukese jaoks nooremana kaugeks, on see vanemaks saades muutunud ja praegu tunneb muusik enda sõnul Ruja mitmekesise ja karjuvaid kontraste täis loomingu vastu metsikut külgetõmmet. 20. augustil astub ajalooline Ruja üle pika aja Lauluväljakul taaskord publiku ette. Lisaks legendaarsetele muusikutele astuvad üles mitmed artistid, nende seas Kristjan Kannukene, kes esitab kontserdil oma lemmikuid Ruja laule.
Kannukese sõnul avanes Ruja fantaasia talle eriti elavalt nüüd, kus tema enda iga on sama, mis muusikutel bändi alustades. "Leidsin tekstiga kohe kontakti antud aja meeleseisundis. Mu enda emotsionaalne sfäär oli õiges valus laulmaks tolle ajastu valu õige tundega. Grotesk ühtis hingega."
Ta lisas, et tajus selles muusikas tapvat mitmekesisust ja karjuvaid kontraste. "Rokk on mu muusikatempli alustaladest, mistap tundsin metsikut tõmmet." Küsimusele, kas ansambli repertuaarist on tema jaoks miskit ka võõraks jäänud, vastas noor muusik: "Võõraks jääb see, keda ei tunne, kuid möödunust jäi tõeline tunne."
Kannukese mõtted seoses Rujaga pole siiski alati olnud ühesugused. Ta meenutas: "Minu isa oli nendega samast põlvkonnast. Ta tegi endale ise basskitarri ning võimendi, läbi mille kuulasime vinüüle. Olin kuulnud Ruja laule kahe vinüüli ja kaksik-CD pealt, ka televisioonist teatud laule, kuid siis tundus kõik nii kaugest ajast. Pidin kasvama ja mõistma Ruja kunstilist väärtuslikkust."
Kannukene sõnas, et lootis, et saab augustikuisel Ruja kontserdil laulda nende repertuaarist oma lemmiklaule. Õnneks see soov täitus ja laulukaare all esitab ta neli laulu: "Zeppelini triumf", "Õhtunägemus", "Tütarlaps kloaagis" ja "Lumi sädeles". "Need hingavad mu hingega meetrumis," selgitas muusik.
Oma lemmiklauluks Ruja repertuaarist peab Kannukene "Zeppelini triumfi", mis tema sõnul on otsekui kuldseks sümboliks antud ajastule, mil see loodi. "Tunnen ses teoses seesmise vaba väljendusvõimalust. Mulle meeldivad meeletud, kuigi meelelised meeldivad ka - sõltub suhestumisest."
Eelolevaks kontserdiks valmistub Kannukene enda sõnul muusika sõnumi saladustesse süüvides ja hääle heaks harjutusi tehes. Ruja laule esitades ei mõtle noormees niivõrd Urmas Alenderi ja tema omapärase hääle järgiaimamisele, vaid lähtub oma hääle mustritest ja värvidest, lisades, et selle maalib taieseks tekst.
Augustikuine kontsert ei ole Kannukese jaoks siiski esimene kord lavale astuda ja Ruja lugusid esitada. Eelmisel aastal tegi ta koostööd Rein Rannapiga ja oli solistiks plaadil "Keelatud! – Eesti esimene rokkalbum – 43 aastat hiljem – Ruja varased laulud", millel esitati laule bändi esimesest perioodist aastatel 1971-1973. Samuti osales Kannukene möödunud aasta suvel solistina albumit tutvustaval kontserttuuril.
Oma esimest koostööd Rannapiga kirjeldas ta hea sõnaga. Kannukene iseloomustab Rannapit kui selget, heatahtlikku ja rahulikku inimest, kes süttib sügavast mõttest tulistele tegudele. "Ta on õpetanud mulle täpsust, interpreteerimise intensiivsust, erilist ettevalmistatust, teadlikkust ja lihtsust. Kogu kogetu on olnud hoomamatu hüpe enda evolutsioonis!"
Nägemust Ruja rollist Eesti kultuuriloos iseloomustas Kannukene ühe lausega: "Nõukogude sümbolistlik vabaduspüüd püüdmas keelatud helikeeles Eesti väeks head rahvast."
