ARVUSTUS | "Petetud" - portreteering naistest, kes on liiga kaua kuival olnud
Eestikeelne pealkiri "Petetud" on ehk veidi eksitav – see võiks hoopis olla "Hurmatud", sest just nii juhtub, kui üksikute heteronaiste elamisse asub imeilus ja hurmav härrasmees, kes teab, kuidas naistega käituda ning kuidas nad ükshaaval ümber oma sõrme keerata.
Mida oodata kostüümidraamalt, kus on ainult üks mees ja seitse naist?
Reaalsuses ehk seda, et kui heteronaine tahab olla tugev isiksus, siis kindlasti peaks ta seda tegema ilma meheta. Filmi järgi on naissugu on iseseisev ning tugev täpselt nii kauaks, kuniks üks selgrootu mees kõigile keelt kõrva hakkab ajama. Päris kehv mõttelõng, kuid just see idee hakkabki lugu kandma. Näitlejad on oma rollides head, kuid karakteriseering on nõrk ning liigselt üksteisesse sulanduvad. Ei olnud piisavalt radikaalset lähenemist, mis oleks suutnud välja joonistada naiste erinevad iseloomujooned ning ihad ühe mehe vastu. Eoses on teada, mis sellest kambatantsust saama hakkab ja kui vaataja arvab, et ta teab, mis lõpus juhtub – siis tal on õigus – just nii juhtubki.
Filmi kui meediumi eesmärk ei tohiks olla nii lihtne, et isegi üllatusmoment ei paku üllatust. Vaatajale võiks jääda ahhaa-moment, kuid käesoleva linateose aeglane tempo ning argipäeva portreteering triivivad paratamatuse poole, kus püss teeb pauku ja hunt tõstab pea lambakarjas ning ründab.
Samas teema ja idee on väga hurmavad – aeglaselt lahti keritav ihalus mehe ihu ja ilu järele, mida kõik naised ja neiud tunnevad üheaegselt ning mida kõik ka omal moel väljendama hakkavad. See kõik peab leidma väljundi või saama mingil moel rahuldatud. Mis aga juhtub siis, kui seitsmest vaid üks kogeb õnnelikku lõppu? Millised on tagajärjed, kui vaid ühele neist neiudest avaldab selgrootu sõdur armastust?
See sama selgrootu sõdur armastab kohe ja nii nagu ikka vanal ajal. Üks asi viib kiiresti teiseni ning pärast armastuse avaldust on ilmselgelt järgmine samm reibas üllatus, milleks on muidugi seksistseen. Kuna see on midagi, millest ülejäänud naistegelased ilma jäävad, siis hakkab kogu kupatus hapuks minema. Ja mida ikka oodata petetud lootusega naistekarjalt? Ainult katastroofi.
Miks on vaja maailmal vaja filmi Ameerika kodusõja naistest, kes ei suutnud ühte meest mitme peale ära jagada? Ei tea, kuid midagi hõrku ja hurmavat selles filmis kindlasti on – ehk kergelt tajutav (hetero) seksuaalne pinge või siis tuttavlikud näitlejad Nicole Kidman, Kirsten Dunst, Elle Fanning, Colin Farrell. Fakt on, et film oleks saanud olla täis sünget sügavust, ahnust, ihnust, kadedust ehk kõike seda, mis eestlasele nii väga tuttavlik on, kuid kahjuks oli film nagu kört – üks laialivalguv näotu pläust.
