Eesti noormees alustab õpinguid Inglismaal: London on uskumatult tegus ja võimalusterohke linn, kus kindlasti igav ei hakka
Haridus- ja Teadusministeerium koos hulga edukate Eesti ettevõtjatega jagas 20le noorele Noore õpetlase stipendiumi, toetades igaühe välisülikoolide õpinguid 4000 euroga. Loe intervjuud stipendiaat Karl Ander Kasukiga, kes alustab sügisel Londonis keemiaõpinguid.
Mida sa õppima lähed ja miks? Kuidas tegid selle valiku?
Sügisest õpin ma keemiat Imperial College Londonis. Keemia paelus mind koolis, kui suutsin suurema vaevata aru saada erinevatest mehhanismidest ja loogilisest struktuurist. Vabal ajal lugesin populaarteaduslikke artikleid ning vaatasin Youtube’ist teadussaateid, mis veelgi inspireerisid teadusega tegelema. Kindlalt tegin valiku peale uurimistöö tegemist, kui peale 300h lugemist, kirjutamist ja laboris aega veetmist teema jätkuvalt huvitas mind.
Mille järgi sa kooli välja valisid? Miks just see kool?
Leidsin lisaks Imperialile veel 4 ülikooli, kuhu soovisin õppima minna — Durham, Edinburgh, University College London ja York. Neid koole ühendab väga kõrge tase keemias, kuid Imperial eristub selle poolest, et nad panevad palju rõhku praktikale. Intervjuul käies kohtusin ka õppejõududega, kes lisaks kõrgele akadeemilisele tasemele tundusid ka inimestena lahedad.
Mida sa kõige enam välismaal õppimisest ootad?
London on uskumatult tegus ja võimalusterohke linn, kus kindlasti igav ei hakka. Imperialist saan hulgaliselt uusi tutvusi üle maailma, sest üle poolte tudengite seal on välismaalased. Ootan väga veel võimalust keskenduda koolis keemiale ning ainult keemiale, mis on erinev gümnaasiumidest Eestis. Kokkuvõtteks uued lahedad tutvused, huvitav keskkond, keemia ning palju tegemist.
Aga mida kõige enam kardad?
Natukene kardan, et ülikooli kõrvalt jääb mul eesti sõpradega suhtlemine tagaplaanile ning et tekib igatsus perekonna, vanavanemate, sõprade ning looduse ja eesti toidu järele. Samas on kõik vaid ajutised, sest jõuludel saab juba tagasi tulla ning suhtluse hoidmine on vaid kättevõtmise asi.
Kuivõrd raske on välismaa ülikooli sisse saamine? Mida ütleksid julgusteks neile, kes ka sellele mõtlevad?
Välismaa ülikooli saamise raskus oleneb täiesti ülikoolist. Tippülikoolidesse sisse saamine on umbes sama raske kui Eestis arstiteaduskonda saamine. Minult sooviti näiteks 91% matemaatika laia eksami tulemust, pooli koolilõpuhindeid 5 ning füüsika ja keemia koolieksamit hindele 5. Suur erinevus Eesti ja välismaaülikoolidesse kandideerimisel on see, et välismaal huvitutakse ka sinu koolivälistest tegevustest.
Sellel ja järgmistel aastatel ülikooli kandideerijatele soovitan varuda aega, hoida hinded korras ning olla tegus ka väljaspool kooli ning kõik peaks mööduma probleemideta.
Mida sa plaanid teha pärast bakalaureusekraadi omandamist?
Pärast bakalaureust soovin saada natukene praktikat ning ilmselt jätkata keemia õppimist. Mulle väga meeldiks tulevikus töötada Eestis, kuid lubada praegusel hetkel veel midagi ei saa. Hoian ülikoolis silmad ja kõrvad lahti ja haaran kinni igast lahedast võimalusest, mis mulle pakutakse. Hetkel tundub huvitavana nii teadustöö kui ka ettevõtlus.
Milliste hobidega sa tegeled ja kuidas vaba aega veedad?
Suvel olen täiskohaga restoranis tööl, vabal ajal käin wakepargis, lauatennist mängimas või muul moel sõpradega aega veetmas. Vahel loen ka raamatuid, artikleid ja vaatan Scishowd, Vsauce ning John Oliveri. Kooli ajal tegelesin aktiivselt õpilasesinduses ning õppisin Jiu Jitsut.
Nimeta paar raamatut või artiklit, mida viimasel ajal lugenud oled ja mis sind kuidagi inspireerinud on.
Hiljuti on mind huvitama hakanud teooria, et me võib-olla elame virtuaalreaalsuses ning selle kohta on kirjutatud mitmeid artikleid inglise keeles. Olenemata sellest, kas sa seda uskuma hakkad või mitte, on see mõnus harjutus ajule. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli “Väike Prints”, mis lihtsalt vajab ülelugemist vähemalt korra paari aasta jooksul.
