7 aastat Deepwater Horizoni katastroofist | Aleksei Lotmani sõnul on Eesti reostustõrjevõimekus muu maailmaga võrreldes endiselt ebapiisav
Aleksei Lotman on Deepwater Horizoni katastroofi näitel pettunud Eesti võimekuses merereostusi likvideerida: kahjuks on nii, et kui viimasest suuremast reostusest on piisavalt aega möödas, kipub valdkond ka poliitilist tähtsust kaotama ja unarusse jääma
2010. aasta aprillis hukkus Mehhiko lahe naftaplatformi traagilises plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus 11 inimest, 17 inimest sai raskelt vigastada ning merre voolas vähemalt 5 miljonit barrelit naftat, põhjustades ajaloo suurima keskkonnakatastroofi. 32 588 tonni kaaluv platvorm vajus pärast tulekahju ookeani põhja. Kohtus süüdlaseks jäänud naftafirma British Petrolium (BP) pidi maksma 18,7 miljardit dollarit trahvi loodusliku kahju tekitamise eest.
Õlireostuse tagajärjel suri vähemalt 6100 lindu, 600 merikilpkonna, 153 delfiini, rääkimata kahjust, mis sai põhjustatud Atlandi ookeani tolle piirkonna taimestikule, sest ookeani põhja kattis ühel hetkel 4 cm paksune pruun lima. Lisaks on Ameerika teadlased tänaseks avastanud, et hiigelleke mõjutas väga paljusid kalaembrüosid ja maimusid, põhjustades neile tõsiseid südamekahjustusi.
Eesti merekeskkonna kaitse ekspert Aleksei Lotman ei tea õnneks, et oleks leitud Deepwater Horizoni katastroofi otseseid mõjusid Läänemerele, kuid leiab, et kaudne ja paraku ka mittemõõdetav mõju on ülimalt tõenäoline:”Maailmameri on lõppkokkuvõttes tervik ja sellist mõõtu katastroof mõjutab kogu maailmamerd. Loota, et maailmamere ökosüsteem kukub kasvõi kokku, aga meil Läänemerel oleks kõik “muutusteta”, oleks ju väga naiivne.”
Kohutav õnnetus sundis teadlasi otsima senisest tõhusamaid meetodeid naftalekete likvideerimiseks ning tohutu suurte naftalaikude koristamiseks. Kui seni on naftalekete tagajärgede likvideerimiseks kasutatud aeglasi ja üsna ebatõhusaid võtteid nagu labidate ja ämbrite abil rannalt naftareostuse kokku korjamine, selle põletamine otse veepinnal, lagundamine kemikaalidega või laevade taha kinnitatud korjetraalide kasutamine, siis nüüd on teadlastel ka midagi muud välja pakkuda. Lootustandvate kandidaatide hulka kuuluvad iseseisvad koristusrobotid, looduslikud taimekiud, mis neelavad naftat ning nanoosakesed, mis peaksid naftat veest eraldama. Kõik need peaksid naftareostuse koristamise muutma efektiivsemaks nii rahalises mõttes kui looduse heaolu silmas pidades.
Milline on aga Eesti valmisolek merel toimuvaid reostusi likvideerida? Kui 2009. aastal käis meediast läbi tõsiasi, et merereostuse puhul peavad eestlased lootma Soome abile, siis milline on olukord täna? Lotman ei varja oma pettumust: “Vaatamata sellele, et mõningaid investeeringuid reostustõrjevõimekuse hädapäraseks parendamiseks on tehtud, on meie võimekus jätkuvalt kaugelt ebapiisav,” sõnab Lotman. “Kahjuks on nii, et kui viimasest suuremast reostusest on piisavalt aega möödas, kipub valdkond ka poliitilist tähtsust kaotama ja unarusse jääma.”
Mis puudutab aga Deepwater Horizoni katastroofi, siis 30. septembril 2016 jõudis traagilise avarii lugu ka kinoekraanidele. Filmi režissööriks on Peter Berg, kes on saanud tuntuks linateosega “Ainus ellujääja” ("Lone Survivor"), "Hancock" ja "Very Bad Things" ning peaosades kohtame selliseid näitlejaid nagu John Malkovich, Mark Wahlberg, Kurt Russell, Kate Hudson, Dylan O'Brien. Film kandideeris sel aastal ka parima helimontaaži kategoorias Oscarile.
Tõsielulisele katastroofifilmile saad kaasa elada juba täna, 19. augustil kell 20.00 Viasati filmikanali TV1000 Premiumi vahendusel. Küsi Viasati filmikanaleid oma teleteenuse pakkujalt.
