10 vastuolulist fakti hulgi Oscareid võitnud filmi "Rentslimiljonär" kohta

Film “Rentslimiljonär” (“Slumdog Millionaire”) vaatab tagasi Mumbai slummist pärit pennitu orvu Jamali lapsepõlve alates hetkest, mil ta on täisealisena jõudnud ühe küsimuse kaugusele 20 miljonist ruupiast India telemängus "Kes tahab saada miljonäriks?". Kui aga saade läheb vaheajale, arreteeritakse Jamal ootamatult pettusekahtlustusega. Otsisime välja kümme vastuolulist fakti voogedastusteenusesse Viaplay jõudnud linateosest, mis pälvis 2009. aastal kaheksa Oscarit ja neli Kuldgloobust, rääkimata väiksematest auhindadest.

1. “Rentslimiljonär” põhineb India kirjaniku ja diplomaadi Vikas Swarupi debüütromaanil “Q & A”. Swarup kirjutas raamatu hoopis Londonis oma välislähetuse lõpus ning romaan on fiktsioon. Kirjanikku inspireeris professor Sugata Mitra korraldatud eksperiment, mille käigus paigaldati India slummidesse internetikioskid, et igaüks saaks neid vabalt kasutada netti pääsemiseks. Juba mõne kuu pärast olid lapsed õppinud neid kasutama, arendades samaaegselt nii enda inglise keele kui ka matemaatikaoskusi. Tänaseks on projekti raames rajatud 300 internetikioski nii Indias kui mitmes Aafrika riigis.

2. Meedia süüdistas filmitegijad, et nad ei hoolinud piisavalt lastest, kes mängisid filmis slummiasukaid. Vastusena lennutas filmi tootja Fox Searchlight lapsnäitlejad Oscarite tseremooniale Hollywoodi. Veelgi enam, režissöör Danny Boyle lõi fondi, kuhu kogunenud raha makstakse kolmele peaosas olnud lapsele välja kooli lõpetamise järel. Filmi tootja aga palkas rikšajuhi, kelle ülesandeks on viia lapsed iga päev kooli kuni nad saavad 16-aastaseks. Vaatamata filmimeeskonna siirale huvile elavad lapsed endiselt viletsuses – näiteks peategelase venda Salimi kehastanud Ismail ööbib koos perega presendi all, noore Latika osatäitja Ali aga hurtsikus lahtise kanalisatsiooni kõrval.

3. Mercedes-Benz palus oma toodangult logod eemaldada stseenides, mis leidsid aset slummides. Filmi režissööri Danny Boyle’i sõnul kartis autotootja, et vaesusega seostamine võib rikkuda kvaliteetbrändi mainet.

4. Naispeaosaline Latika kandis läbi filmi mimoosakollast tooni, et näidata soojust, päikesepaistet, lootust, optimismi ning samuti soovi helge tuleviku järele koos peaosalise Jamaliga. Seevastu kontrast rikaste inimeste ja slummielanike vahel tuli välja ka värvides. Kui viimased kandsid tumedaid ja määrdunud rõivaid, siis rikkad olid alati valges või heledates toonides.

5. Väljaheidete hunnik, kuhu noor Jamal on filmis sunnitud hüppama, et saada filmitähe autogrammi, oli reaalsuses segu pähklivõist ja šokolaadist. Filmis mängis staari rolli luust ja lihast India filmikuulsus Amitabh Bachchan.

6. Režissöör tahtis filmi mängima ka Bollywoodi staari Shah Rukh Khani, kes juhtis India versiooni miljonärisaatest, et ta mängiks filmis iseend ehk sama saate juhti. Paraku see ei õnnestunud ning nii mängib saatejuhti hoopis näitleja Anil Kapoor, kes oli samas saates külaline ning teenis 5 miljonit ruupiat.

7. “Rentslimiljonär” on 1987. aastal valminud “Viimase keisri” järel de facto esimene välismaine film, mille USA Filmiakadeemia on nimetanud aasta parimaks filmiks. Koos “Schindleri nimekirjaga” on see linateos ainus, mis on võitnud parima filmi, režii ning stsenaariumi tiitlid nii Oscarite, Kuldgloobuste kui ka Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhindade jagamisel.

8. Peaosatäitja Dev Patel ei olnud kunagi enne filmivõtteid Indias elanud, ent võitis rolli tänu sellele, et esimest valikut peeti liiga hea välimusega näitlejaks selle osa jaoks. Peaosalised Dev Patel ja Freida Pinto ei olnud paar ainult ekraanil, vaid kuni aastani 2014 ka päris elus.

9. Ligikaudu viiendik filmist on hindi keeles. Kartes, et tema Hollywoodi toetajad ei nõustu suured hulgal hindikeelsete dialoogidega, piiras režissöör võõrkeelsete stseenide hulka.

10. Kui mõned vaatajad leidsid, et inglisekeelne sõna pealkirjas “slumdog” on rassistliku kõlaga, selgitas režissöör Danny Boyle, et see on kombinatsioon peategelase kahetisest staatusest: ühelt poolt slummiasukas, teisalt aga peksupoiss (inglise keeles underdog). Siiski viis see kohtuasja ja mitmete protestideni, ehkki India meedia ja Mumbai inimesed olid põnevil filmi edust Kuldmehikeste jagamisel.

India doktorant filmist “Rentslimiljonär”: paljud slummid on muutumas

Kuigi mõned slummielanikud on rahul oma eluga ega soovi oma elustiili muuta, on paljud slummid muutumas ning tänu raskele tööle on slummiasukatest saanud ka edukaid arste ja kõrgeid riigiametnikke, kommenteerib Eestis elav ja TTÜs IT-erialal doktorikraadi omandav Apneet Kaur Sandhu kaheksa Oscarit võitnud filmi “Rentslimiljonär”.

Apneet Kaur Sandhu: “India on ilus maa ning maailma esimese tsivilisatsiooni kodu (Induse kultuur). Kuni 19. sajandini oli meil rikas ja tugev majandus sarnaselt Lääne-Euroopaga. Briti võimu all hakkas riigi majandus vähenema kuni iseseisvumiseni aastal 1947. Alates sellest ajast on India suuteline tootma erinevaid kaupu, mis varem imporditi Suurbritanniast: väikestest õmblusnõeltest kuni kosmoselaevadeni. Oleme edu saavutanud paljudes valdkondades, ent endiselt on palju asju, mis takistavad kasvu ja maa ilusaks muutumist. Slummid on üks neist.

Isetekkelised slummid on rühmades peamiselt suuremate linnade juures. Neis elavad vaestest kõige vaesemad inimesed, kes on harimatud, kodutud ja töötud, ilma eriliste oskusteta. Nad töötavad madalapalgalistel kohtadel või kerjavad ellujäämiseks ega saa endale lubada normaalset elukohta suurlinnades. Kuna need inimesed kõige vaesemad, on liikvel lood, et nad võivad raha hankimiseks teha kõike, näiteks varastada, võtta teise inimese elu väikese rahasumma pärast või anda oma elu, et nende enda pere saaks raha. Üldiselt ei ole soovitav läbida slummipiirkondi, kallid asjad kaasas.

India valitsusel on olnud mitmeid algatusi slummide jaoks. Näiteks ehitati igas linnas slummielanikele tasuta ühetoalisi kortereid, et nad võiksid alustada uut elu. Palju inimesi lahkus slummist, aga mõned jäid ja üürisid tasuta saadud korterid välja lootuses teenida raha või olid nad lihtsalt oma elustiili muutmise vastu.

Slummid on India elanikkonna kiire kasvu peamine põhjus, kuna sealsed elanikud arvavad, et mida rohkem on peres lapsi, seda rohkem on tänavatel kerjates võimalik igapäevaselt raha teenida. Kuigi valitsus püüab iivet piirata teavituse ja paljude programmidega, ei ole need inimesed oma õigustest teadlikud ja kardavad mistahes muutusi. Riigi ja vabaühenduste algatatud programmid aitavad slummielanikele näidata võimalusi oma elujärje parandamiseks ning tõsta teadlikkuse inimõiguste alal.

Loodud on küll tasuta koolid tasuta koolitoiduga, kuid slummielanikud ei saada oma lapsi sinna. Nad soovivad, et lapsed hakkaksid teenima juba väga noorelt, alustades näiteks 3-4-aastaselt kerjamist või valgusfooride taga pastakate, õhupallide vms müümist. Kui politseinik julgeb sel põhjusel minna slummi vanemaid korrale kutsuma, võib hoopis tema hätta sattuda.

Kõige suurem slummipiirkond on Mumbais, kus toimub ka filmi “Rentslimiljonär” tegevus. Paljud slummid on muutumas – mitmes linnas on näha kodude renoveerimist. Paljudel saavad endale lubada igapäevased mugavusi nagu esmased mööbliesemed, televiisor, tualett, konditsioneer ning mõnel isegi vanem auto ja oma väikeettevõte.

Paljud India ja rahvusvahelised vabaühendused töötavad selleks, et slummielanikud muutuksid teadlikuks oma õigustest, puhtuse hoidmisest, pereplaneerimisest, parema elujärje saavutamise võimalustest jne. Muutust on näha lastest, kes kannavad koolivormi, mõned õpivad tänavavalgustuslampide all või mängivad mänguasjadega ning tööl käivad ainult täiskasvanud, kuigi enamik neist teeb siiani madalapalgalist tööd. Aga neist, kes on mõistnud vaatamata rasketele oludele hariduse olulist, on tänu raskele tööle saanud edukad arstid või nad töötavad olulistel kohtadel valitsusasutustes.”