Reaalset vaimude väljaajamist filminud režissöör William Friedkin: ma olin šokeeritud

1973. aastal kriitikuid tügastanud ja publikut südamepõhjani šokeerinud William Friedkini "Vaimude väljaajaja" ("The Exorcist") oli toona ja on ka praegu üks olulisemaid filme õudusžanris, mis käsitleb deemonite poolt seestatud inimesi. Kuid mitte miski pole hirmsam kui reaalne vaimude väljajamine, mida õnnestus Friedkinil nüüd filmida oma uue dokumentaalfilmi tarbeks.

Friedkini mõjukas õudusfilm, mis põhines kaudselt ka tõestisündinud juhtumil, "Vaimude väljaajaja" kandideeris 10 Oscarile, millest viis koju auhinnad helidisaini ja stsenaariumi eest. See on film, millele tehti ka kaks tarbetut järge ja eellugu ning üsna õnnestunud teleseriaal, mille teine hooaeg algab juba 29. septembril.

"Vaimude väljaajaja" pani aluse ka senini populaarsele õudusfilmide alažanrile, mis käsitlebki enamjaolt vaimude väljaajamist, aga ka deemonite poolt seestumist ning muidugi üldist võitlust hea ja kurja vahel. Nende filmide hulgas on näiteks "Emily Rose'i vaimude väljaajamine" ("The Exorcism of Emily"), "Saatan seespool" ("The Devil Inside"), "Riitus" ("The Rite"), "Päästa meid kurjast" ("Deliver Us from Evil"), "Kurjast vaevatud" ("The Possession"), "Viimane vaimude väljaajamine" ("The Last Exorcism") ja muidugi "Kurja kutsumine" ("The Conjuring"), selle järg ja esimesest filmist sündinud lisaosad.

Nüüd on Friedkin tagasi, aga mitte järjega omaenda filmile, vaid hoopis Veneetsia filmifestivalil linastunud dokumentaalfilmiga "The Devil and Father Amorth", milles režissöör jälgis isa Gabriele Amorthi, kes sooritas vaimude väljaajamisi. Isa Amorth oli ka Friedkini 1973. aasta õudusfilmi filmi fänn, kuigi leidis, et efektide osas pingutati küll üle.

Kui esialgse filmi loomise ajal polnud Friedkin näinud ühtegi vaimude väljaajamist ega seda ka väga põhjalikult uuriud, siis nüüd oli tal lõpuks see võimalus. Dokumentaalfilm jälgib üheksandat katset sooritada vaimude väljaajamine Itaalia naise peal. Kui isa Amorth oli juba kaheksa korda protseduuri läbi viinud, lubati üheksandat lõpuks ka filmida. Friedkin nimetas kogemust šokeerivaks.

Friedkinil lubati filmida natuke üle poole meetri kauguselt nii isa Amorthi kui ka naist, kelle peal vaimude väljaajamine sooritati Ta polnud võimalust kaasata meeskonda ega korraliku valgustust, sest lubatud oli ainult tema ja üks kaamera.

Ajakirjale Variety antud intervjuus kirjeldas Friedkin oma kogemust, kui midagi täiesti erakordset.

"Ma olin šokeeritud. Mul polnud aimugi, et mul tekib võimalus temaga (isa Amorth) kohtuda, sest tal oli kogu aeg kiire. Ta sooritas vaimude väljaajamisi iga päev, kuni päevani, mil suri."

Friedkini sõnul uurisid antud Itaalia naise juhtumit ka parimad USA neuroloogid ja ajukirurgid, kuid keegi polnud sellelaadseid sümptomeid varem näinud. Ta suhtles ka psühhiaatritega, kes on nüüdseks ametlikult tunnustanud ka vaimude väljaajamist.

"Seda kutsutakse isiksuse mitmesuseks (ingl k dissociative identity disorder) ehk kurja vaimu poolt seestumine. Ja kui patsient tuleb arsti juurde ja väidab, et ta on deemoni poolt seestunud, siis talle ei öelda vastu, et see on võimatu, vaid teda ravitakse isiksuse mitmesuse sümptomite alusel ja vajadusel kutsutakse kohale ka vaimude väljaajaja."

Dokumentaalfilm "The Devil and Father Amorth" linastus praegu ainult Veneetsia filmifestivalil, kuid küllap jõuab film varsti ka laiema publikuni.

Video Veneetsia filmifestivali pressikonverentsilt.