ARVUSTUS | "Treenitud tapma" keedab paljunähtud klišeedest maitsva roa
"Treenitud tapma" tundub olevat samasugune film nagu hiljuti meie kinodesse jõudnud "Mässajad"("Renegades"): igati hea märul, mis kahjuks paljude tähelepanu ei pälvi. Eelreklaamide põhjal on kerge mõelda, et okei, kõik on ju tore, aga kas ma pole sellist kraami juba liiga palju näinud. Kõikvõimalikke spiooni - ja agendifilme või ka sarju on tänavune kümnend ikka tuugalt täis olnud.
Jah, treilerite põhjal on tulekul tüüpiline thriller, ja tõsi on ka see, et lugu koosneb peamiselt oma žanri stampidest… aga tulemus osutus vägagi nauditavaks.
Märul on rahuldustpakkuvalt raevukas ja verine, näitlejatööd on korralikud ja valdavalt sarmikad, ja peategelased on küll üheplaanilised, aga just piisavalt huvitavad, et tahaks näha, mis nendega edasi juhtub.
Suur osa spiooni- või agendifilme, mida hiljuti näinud olen, on üldjoontes vaadatavad, aga vajuvad lõpus ära ning selleks on tavaliselt üks põhjus järgnevast kolmest:
*lugu on laisalt kokku traageldatud – lõpus hakatakse paljusid tähtsaid punkte lihtsalt üllatuste ja ootamatute pööretega ära seletama.
*film võtab end liiga tõsiselt ja muutub ajapikku aina tüütumaks või väsitab lihtsalt ära.
*lõpplahendus on mingi ülekasutatud klišee – kui palju me oleme näiteks näinud finaali vihma käes kuskil kõrge hoone katusel, kus toimub hulk tulistamist?
"Treenitud tapjaks" suudab meeldiva üllatusena lödistumist või äravajumist vältida ning ka lõpp pole ülekasutatud klišee. Ei taha liiga palju ära öelda, aga finaal on päris vägev ja lööb peaaegu hinge kinni ja seda heas mõttes.
Kindlasti tuleb linaloole suuresti kasuks veel see, et kolm tähtsamat rolli on lahedate näitlejate täita, kes siiski (hetkel) vist väga tuntud pole. Need kõik on mehed, üks vanem ja kaks nooremat. Naistele "Treenitud tapjaks" pakutavas karmis maailmas eriti kohta pole.
Esiteks tahan ära mainda sellise noorhärra nagu Taylor Kitsch, keda ma isiklikult pean üheks praegu lahedaimaks märulifilmide staariks – nende seast, kes pole laiemalt tuntud. Tal on musklit, välimust, sarmi – kõik on hea! Oleks ainult siinne roll suurem. Rohkem Kitschi on ainus, mida linateoselt enam tahaksin.
Tema suuremad rollid on olnud paaris telesarjas ("Friday Night Lights", "True Detective’i" 2. hooaeg) ning filmides nagu "John Carter“, "Metslased" (mu meelest kaugelt parim Oliver Stone’i film, mis käesoleval sajandil ilmunud) ja "Ainus ellujäänu". Kas nüüd tuleb nägu meelde? Enamikele ilmselt mitte. Aga võiks.
Peategelast kehastav Dylan O’Brien on samuti sarjatäht ("Teen Wolf") ja osaleb ka "Labürindijooksja" ("The Maze Runner") triloogias, mis on noortele täiskasvanutele suunatud kraam. Tore, et ta saab juba peaosi ka korralikes filmides, ja see õbluke kutt kikib täitsa tagumikku. Ma täiesti uskusin ta sooritust raevuka noore tegudemehena, kes tulistab enne ja esitab küsimusi hiljem. O’Brien suudab anda loole vajaliku energialaengu, mida see ka hädasti vajab.
Kolmas tähtis mees on Michael Keaton, kelle tegelane ja sooritus on eelmise täielik vastand. 1980-90ndate üks karismaatilisemaid filmitähti on praegusele keskmisele kinoskäijale ilmselt täiesti tundmatu suurus, aga vähemalt "Treenitud tapjaks" on suurepärane näide, miks ta on endiselt igati tegija.
Tänaseks 66-aastane mees on oma rollis nii oivaline, et seda võib isegi nimetada meeldejäävaimaks asjaks filmis üldse. Tema mängu veteranagendina on puhas nauding jälgida, nii vaoshoitud, aga samas iga liigutus täpselt väljamõõdetud.
Ehk on kunagisel Batmanil aeg suureks naasmiseks tähtede sekka? Viimased aastad on ta karjäärile armulised olnud ("Lindmees", "Päevavalgele", "The Founder"). Tänavu nägime teda ka Vulture’ina uues "Ämblikmehes", mis kindlasti ka halba ei teinud, vähemalt härra pangakonto suurusele mitte.
Ma jäin nüüd pikalt seletama, aga sõnum on tegelikult selge ja lühike: "Treenitud tapjaks"on väga korralik märul, mis keedab iseenesest paljunähtud klišeedest maitsva roa. Või on mõni järgnevatest märksõnadest sulle endiselt uus ja erutav: CIA, noor andekas agent, terroristid, treenitud tapma, tuumarelvaoht, plutoonium…?
Mitch Rapp pole muide niisama noor andekas terrostidega võitleja, vaid juba 15 poliitilisest thrillerist koosneva romaanisarja peategelane. Kui esimene film edu maitseb, siis on siit võrsumas uus märulikangelane, kes on täiesti võimeline konkureerima selliste tuntud nimedega nagu Jason Bourne, Jack Ryan ja kes nad seal kõik olidki.
