Spikker Mihkel Rauale: Viis esitamata küsimust ehk kas TV3 saatejuht tegi "Kolmeraudses" suhtekorraldust?
Kui neljapäeva päeval sai ilmsiks, et õhtune "Kolmeraudne" Mihkel Raua juhatusel toob kaamerate ette täpselt nädala eest Eesti ühte suurimasse meediaskandaali sattunud Tanel Padari, ei kahelnud ilmselt ükski õhtuks valmistuv televaataja, missugust teemat saatejuht otsesaates adresseerib.
Küll aga sai Mihkel Raud maha ühe suurepärase meediapärliga, mida avalikkus armastab kutsuda clickbait’iks.
Tõsi, praegusel juhul ei ole antud sõnalist lubadust, mistõttu võime ju öelda, et JOKK. Vaatajale ei lubatud midagi, vaataja eeldus ei kohusta millekski. Küll aga pidades silmas, et armukolmnurka Padar-Mardisoo-Metsamaa võib pidada üheks suurimaks meediaskandaaliks Eestis, on vaataja eeldus ja huvi, saada välja reklaamitud intervjuus vastused õhku jäänud küsimustele, õigustatud. Nende mitteküsimise ja skandaali ühe osapoole nõnda värskelt saatesse kutsumise ajastuse võib ju kirjutada juhuse korstnasse, aga kas see nii ka oli?
Mida üldse tähendab see paljukasutet sõna? Urban Dictionary pakub selgituse: “Kui uudisel või lingil on provotseeriv pealkiri lihtsalt selleks, et sa sellel klikiksid. Isegi kui selle sisu on sensatsiooniline rämps.” Elik artikkel, link, pilt, või “Kolmeraudse” näitel teleintervjuu, mida lugema/vaatama asudes ning lõpule jõudes peame pettuma. Me ei saanud sealt seda informatsiooni, mida me tarbijana ootasime. Me ei saanud vastust küsimusele, mis “pealkirjaga” esitati.
Ideaalses maailmas tahaksin ma loota, et kui ajakirjaniku ees istub inimene — avaliku elu tegelane — kelle isiku ümber keerlevad põletavad küsimused, siis halastamatu peedistaja kultusega ajakirjanik neid küsimusi esitamata ei jäta. Suhtekorralduse definitsiooni ma ilmselt siin lahti seletama ei pea. Samuti pole ka liialdus arvata, et kui Raua vastas istunuks samas situatsioonis ja meediakäras Varro Vooglaid või mõni muul moel koloriitselt saatejuhile vastanduv tegelane, ei oleks neid küsimusi nõnda kergelt vaiba alla pühitud.
Võib ju mõelda, et miks Raud üldse Padarile põletavaid küsimusi esitama peaks. Tavaelus ei peakski.
"Kolmeraudse" saate tutvustuses seisavad kõlavad laused: "Eesti elu on kirev ja pulbitsev nagu põrgukatel. Nüüd on taas aeg, et Mihkel Raud võtaks oma teravate pihtide vahele kõige olulisemad ja põnevamad inimesed, kes sellele katlale pidevalt tuld alla viskavad." Otsesaates, mille eetrissemineku eel pole meedias põrgulikult kuuma teemat veel minetatud, sõbramehelik PR-õlalepatsutus intervjuu pähe esitada, ei päde. Teravad pihid olid eilse saate keskmises plokis parimal juhul salatitangid.
Küsimata jäänud küsimusi oli eilses “Kolmeraudses” mitu:
Miks tehti avalikkuse ees näitemängu ja teeseldi paari aegadel, mil oldi lahus?
Kas Tanel on Kristeliga pärast eelmist neljapäeva rääkinud?
Kuidas pärast seda edasi liikuda?
Mida kogu olukorrast üldse arvata?
Kuidas inimesega koos elades ei märka, et ta on vahepeal kellegi teisega abiellunud?
