Kas teadsid, et animafilmi "Trollid" tegelased pärinevad ühe ulaka Taani koolipoisi sulest?
DreamWorksi tujuküllane animakomöödia “Trollid” (“Trolls”, 2016), mis on nüüd kõigile vaatamiseks ka voogedastuskeskkonnas Viaplay, on täis värvikaid tegelaskujusid, kellel on pidevalt laulud suus. Seal on ülevoolavalt optimistlikud trollid ja naljakalt torssis bergenid, kes oskavad elust rõõmu tunda vaid siis, kui on mõne trolli nahka pistnud.
20 aastat on muusikalembelised trollid suutnud end bergenite eest peita, kuid kui viimased nende peidupaiga lõpuks avastavad, on trolliprintsess Poppy ja tema sõprade ülesandeks oma lähedased päästa ning õpetada bergeneid märkama, et rõõmu ja õnnetunnet leiab maailmas ka muust, kui vaid trollide söömisest.
Kas teadsid, et hea õnne trollid on peaaegu 90 aastat vanad?
Vahvate värviliste juustega hea õnne trollid olid populaarsed nii 1960ndatel kui ka 1990ndatel, seda ka Eestis. Värviliste juustega pisikesed nukud olid lastel kaasas nii lasteaias kui koolis. Nendele õmmeldi riideid ja tehti soenguid. Aastatega trollinukkude menu küll rauges, kuid film “Trollid” tõi armsad tegelased taas päevavalgele. Kust aga õnnenukkude maania alguse sai?
Kõige esimese trolli lugu viib meid Taani, kus üks koolipoiss Thomas Dam (15.05.1915-12.11.1989) polnud õppimisest eriti vaimustatud ning tegeles tunni ajal hoopis joonistamisega. Tema õpetaja sai pahaseks ning võttis joonistused enda kätte, kuid õpetaja poeg nägi joonistusi ning ütles, et poisil on annet. Sellest päevast alates lubas õpetaja Damil tunni ajal joonistada.
1930ndatel voolis Dam esimese puidust hea õnne trolli (Gjøl Troll) lambavillaste juustega ja enda näo sarnase. Dami sooviks oli, et tema trollinukud oleksid Skandinaavia mütoloogiast tuntud kurjadest ja halbadest trollidest hoopis teistsugused - head ja õnne toovad.
Peagi muutusid trollid Dami väikses kodukülas nii populaarseks, et kõik soovisid endale üht käsitsi voolitud puunukukest. Damil oli raske nõudlusega sammu pidada ning lõpuks ehitati Dami trollitehas, kus hakati tootma selliseid plastmassist hea õnne trolle nagu meie neid tänapäeval teame ja tunneme.
1960ndatel, vahetult enne, kui trollinukud jõudsid Ameerikasse, jõudis trollimaania ka mitmesse Euroopa riiki, sealjuures ka Eestisse, ning nende populaarsus on sellest ajast alates vahelduva eduga nii tõusnud kui langenud.
Ameerikas muutus hea õnne troll lausa nii populaarseks, et Ameerika Mänguasjade Assotsatsioon nimetas nuku 1963. aastal aasta mänguasjaks. Muide, samal aastal võttis esimene naispiloot, Betty Miller, kes lendas üksi üle Vaikse ookeani, hea õnne trolli kaasa lausa Valgesse Majja, kui läks president John F. Kennedy käest autasu vastu võtma.
