"Tegelikult on ju nii, et hetkest, mil sünnime, peame teadma, et ühel hetkel meie maine teekond lõpeb. Meil kõigil tuleb ära minna ja me ei tea, millal see juhtub. Me pole selleks valmis," sõnas Vilja.

"Siiani on valusalt meeles üks noor vähihaige naine mu tööaja alguspäevadest. Vestlesime temaga iga päev, ka sel neljapäeval, mil teda viimati nägin," meenutas Vilja oma psühholoogitee uut algust. "Esmaspäeval ei leidnud ma teda palatist ja hakkasin otsima," sõnas Vilja, ent neiu oli maisest maailmast vahepeal lahkunud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena