Midagi sulle? Vikipeedia kutsub gümnasiste lahingusse teadusliku tõe nimel

Praktika väljaspool kooli pole midagi ebatavalist ja ka uurimistöödel on vahel juhendajaid väljaspoolt kooli, aga Vikipeedia promob juba rohkem kui nädal aega ideed, et peaks üldse loobuma uurimistööde tegemisest sahtlisse. Nende sõnul ei peaks püüdma gümnaasiumi lõpetamise praktilisi töid uurimistöödeks ülendada, vaid vastupidi — uurimistööd peaks gümnaasiumis muutuma praktilisemaks.

Eeskujuks sellise praktilise uurimistöö jaoks on entsüklopeediaartikkel Vikipeedias, mis vastab vaba veebientsüklopeedia eestvedajate hinnangul igati gümnaasiumi õpilasuurimuse nõuetele, samas kui tavapäraselt gümnaasiumi lõputööna valmis ponnistatud tööd osutuvad pahatihti pigem "libauurimusteks".

"Gümnasisti kogu senine haridustee on püsinud eeldusel, et õppeained väljendavad igaüks oma teadusvaldkonna viimast tõde. Kui teaduslik teadmine on ajaloos arenenud, siis on see toimunud tõe jaluleseadmise nimel ning sisulise debati käigus," kirjutab Wikimedia Eesti kommunikatsioonijuht Märt Põder Õpetajate Lehes . "Seetõttu on gümnasisti jaoks arusaamatu, kui teadus taandatakse lihtsalt uurimistöö nõuete järgimiseks ning kaotatakse selle maailma muutev roll."

Lahenduseks pakub ta gümnasistide suunamist lõputöö raames Vikipeediasse entsüklopeediaartikleid kirjutama. Esiteks olevat see hea, sest sel viisil valminud tööd ei jää sahtlisse, vaid lähevad avaldamisele vabas võrguentsüklopeedias ning on seal sageli kuugeldamisel esimeste vastete seas. Teiseks olevat mõttekam tegelda teaduse eesliinil olevate vaidlusküsimuste endale ja teistele selgeks tegemisega selle asemel, et teeselda gümnaasiumis originaalse teadusliku uurimistöö tegemist — arvestades, et isegi ülikoolide bakalaureusetaseme tööd pole enamasti "päris" teadustööd.

Teaduse praktiliste rakendustega tegelemine Vikipeedias sarnaneb argumenteerimisega väitluses ning on vähemalt sama praktiline, ent ei nõua õpilastelt niisugust oraatorlikku meisterlikkust ja kiirreageerimist ning sobib seetõttu ka neile, kes eelistavad oma argumente rahulikult läbi mõtelda. Seejuures on Vikipeedial nagu väitluselgi taotlus kindlaks teha tõde, kuid selle kehtestamise viis on demokraatlikum, sest kaasa võivad lüüa kõik vabatahtlikud kaasautorid, kes soovivad vabasse võrguentsüklopeediasse panustada ning on valmis artikli koostamisel tehtud valikuid Vikipeedia toimetajate kogukonnale põhjendama.

"Kuigi entsüklopeediaartikkel on iseloomulik näide lihtsamast allikakriitilisest teadustekstist ning selle koostamine on gümnasistile jõukohane praktiline ülesanne, lisandub Vikipeedia puhul siia Interneti ühisloome dimensioon. Head artiklid sünnivad Vikipeedia autorite koostöös, on tasakaalustatud ega vaja muudatusi muul põhjusel kui uue teabe ilmnemisel," selgitab Märt Põder. "Erinevalt suulise väitluse võitluslikkusest, mis teeb selle paljude jaoks isiklikult sobimatuks, pakub Vikipeedia tõenduspõhisuse kirele rakendust kirjalikus ühisloomes ja Vikipeedia artiklite plagieerimise asemel saavad õpilased jõudu katsuda hoopis nende koostamisel."

Gümnasistel peaks aitama tänapäevastesse võitlustesse tõepõhja ja faktitruuduse nimel sisse elada ja oma uurimistöid entsüklopeediaartiklitena vormistada Vikipeedia e-kursus, mis toimub Tartu Ülikooli teaduskooli egiidi all teist aastat ning millele registreerumine lõppeb sel pühapäeval 8. oktoobril.

Täpsemalt võib projekti kohta lugeda Wikimedia blogist.