Keskkooli viimases klassis, kui kool oli juba läbi ja käisid eksamid, hakkasid Priit ja Kaili teineteisel ümbert kinni hoides linnas jalutama. Nad ei osanud arvata, miks Kaili meelt muutis.

Kas ta, ise 18aastane, kartis, et paremat meest enam ei leia? Muidugi otsisid kõik märke, kui õnnelikud nad on, ja leidsid, et Priit on küll väga õnnelik, aga Kaili mitte nii väga. Kaili kiitis teistele, et Priit on väga hea poiss.

Kaili läks majandust õppima, Priit sai tööd autojuhina. 1986. aasta lõpus võeti Priit Nõukogude armeesse kaheks aastaks. Mõned aastad olid puudu sellet ajast, kui armee eest sai juba kõrvale põigelda, kasvõi välismaale sugulaste juurde minna.

Priit oli lahkudes nii otsatult kurb, nagu viidaks ta vangi. Ta palus lakkamatult, et Kaili tema kirjadele kiiresti ja põhjalikult vastaks. Kaili lubas seda teha. Mõned kuud nad kirjutasid, aga siis Kaili enam ei vastanud Priidu kirjadele.

Priit kirjutas mitu ahastavat kirja oma vanematele ja palus neil uurida, mis Kailiga juhtus. Klassivend, kes Kailiga sama eriala õppis, teadis väga hästi, mis juhtus. Kaili käis ringi ühe kena pika mehega. Ta nägi, et Kaili on väga õnnelik ega suutnud teda küll kuidagi hukka mõista. Kohusetundest ei saa ju kokku jääda. Kaks Priidu vanemate juures varem külas käinud noormeest võtsid oma kohuseks vanemaid ja ka Priitu lohutada, et ju see pidi nii minema.

Vanemad nõustusid pika vestluse peale, et ega Priit poleks jõudnud imeilusat Kailit niikuinii kinni hoida, kahju ainult, et ta ise nii kaugel ja sellises olukorras on.

Priit lubas enda ära tappa. Temaga kooliajal rohkem suhelnud paar neiut korraldasid graafiku, kes mingi nädal peab Priidule kirjutama, et ta tunneks tuttavatelt tuge. Ja vanemad kirjutasid niikuinii pidevalt.
Kirjutajad üle paari kuu vastu ei pidanud, eks igaühel oli oma elu ja armumised, ja paljudel läheb kirjutamine ka raskelt. Aga Priit pidas vastu. Tema uus tõotus vanematele oli, et ta ei abiellu mitte kunagi. Ja et loomulikult ei taha ta alatust reeturist Kailist enam mitte midagi kuulda.

Kui Priit armeest koju tuli, lehvisid meil juba sinimustvalged lipud ja ta sattus täiesti uude palju vabamasse ühiskonda. See aitas tal meeleolu üleval hoida.
Kaili oli selleks ajaks abiellunud ja ootas last.
Priit läks tehnikumi õppima, leidis sealt kallima ja vastu endale sõjaväes antud tõotusi abiellus neiuga suvel pärast esimese kursuse lõpetamist.

Kaili läks tööle kaubandusse ja oli väga šikk daam. Ta sünnitas ka teise lapse.
Viie aasta pärast oli ka Priidul oma naisega kaks last ja nii nende elud parallelselt kulgesid.

Iga viie aasta tagant toimuvad kooli kokkutulekud. Klassikaaslased nägid hämmastusega, et vahepeal poleks nagu ühtegi aastat möödunud. Kõik oli kokkutulekutel nii nagu 11. klassis oli olnud: Priit imetles Kailit, aga see ei vastanud tema tunnetele.

Keegi rääkis, et kui Priit on linna peal Kailit näinud, siis jutustab ta ühistele tuttavatele vaimustusega, mida Kaili talle rääkis.
Kaks korda üritas Priit viieaastase tsükliga koolikokkutulekute vahel korraldada ka suviseid klassikokkutulekuid. Näinud, millise õhinaga Priit Kailit sinna kokkutulekutele üritas saada, said klassikaaslased aru, et tema eesmärk pole kokkutulek, vaid Kaili.

Kaili ei tulnud kummalegi sellisele kokkutulekule. Rahvast oli üldse vähe ja Priidu kolmandale kutsele ei vastanud enam keegi. Omavahel visati nalja, et kutsugu ainult Kaili.

Mees jättis Kaili maha mõned aastad pärast seda, kui nende mõlemad tütred olid kodust välja kolinud ja omaette elu alustanud. Kailiga suhelnud inimesed teadsid, et mehel olid pidevalt armukesed, aga Kaili tahtis välise fassaadi siiski korras hoida. Kahekesi koos ehitatud majja jäänuna ei suutnud nad enam koos hakkama saada.

Priiduga juhtus umbes sama lugu. Nende lapsed olid suured, tema naine elas ja töötas juba aastaid Soomes ja kumbki ei paistnud teineteist igatsevat. Priidu naine, kes sõbrannadele oli rääkinud, et mees pole teda kunagi armastanud, leidis ka Soomes uue kallima, aga lahutamisega nad ei kiirustanud.

Möödusid veel mõned aastad ja siis hakkas levima uudis, et Kaili ja Priit elavad koos. Priit oli aidanud Kaili mehele kuuluva osa majast välja maksta ja Kaili elas nüüd oma kodus koos Priiduga. Muidugi oli ta vanemaks jäänud, aga oli ikkagi šikk daam.

Kui koolilõpetamisest sai juba 28 aastat, tulid nad kokkutulekule nagu noorpaar, kes igatseb tähelepanu. Nad olid abiellunud ja nüüd paistsid küll mõlemad olevat õnnelikud.