"Kõndisin läbi palavusest rammestunud Tartu vanaema kodu poole, käes raske plastikkorv. Lõikasin majade vahele, et teed lühendada," meenutab ajakirjanik Manona Paris oma esimest ahistamiskogemust.

Silmanurgast nägi 12-13aastane Manona, et üks jässakas valkjate lokkidega mees jälgib teda kaugelt. "Rohkem ma temale tähelepanu ei pööranud, kuni ühel hetkel tundsin, et ta haaras mul selja tagant kinni – üks käsi üle kaela ja teine jalgevahesse," jagab Paris õõvastavat kogemust.

Ehkki Manona vanaema pöördus asjaga toona miilitsasse, ei hakanud seda keegi uurima, sest arvati, et küllap sai laps olukorrast valesti aru.