15. "Freddy vs. Jason" (2003)

Kaks õudusfilmide ikooni kohtuvad, et teismelisi veristada ning üksteisega mõõtu võtta - kumb siis on lõpuks see suurem ja parem sarimõrvar? Kvaliteetkinost on asi kaugel, kuid meelelahutust on kuhjaga.

Korralikud kaklussteenid, karjuvad noored tüdrukud, suure matšeetega mõrvar, raudküüntega mõrvar, portaalid maailmade vahel, head nalja, natukene ehmatust ning ükski pidu ei tohiks mööduda ilma paljaste rindadeta! Kes ei vaata, see ei näe!

14. "Shaun of the Dead" (2004)

Terve linn muutub zombideks, kes kõik soovivad inimesi süüa - ideaalne aeg, et võita tagasi endine tüdruksõber ning parandada suhteid emaga. Koheselt kultusfilmiks kujunenud "Shaun of the Dead" on mitte ainult kvaliteetne kinoelamus, vaid lisaks ka täielikult eneseteadlik huumorinurk, mis ei unusta publikut mitte kordagi. Queeni ajatu muusika saatel zombide peksmine, ilma põhjuseta tulevad ja olevad osaliselt ajudega zombid, romantika ning suurepärane operaatoritöö (kui see peaks Halloweeni ajal oluline olema).

Kuna tegemist ei ole universaalse filmiga, jätan selle nimekirjas tahapoole, et ninakrimpsutajad ei saaks näpuga näidata.

13. "Scream" (1996)

Aaaa, see üheksakümnendate kuldajastu. Kunagi oli moment, mil see film oli hirmutav ning hakkasin kodus nutma, kui jube lauatelefon helises esiku nurgas, kus tuli ei põlenud. "Scream" on küll hinnatud õudusklassika, mis on toonud palju tsitaate ja mõjutanud popkultuuri, siis aeg ei ole selle vastu halastav olnud. Kaenla alla tõmmatud teksad, jube näitlemine ning Courtney Cox. COURTNEY COX.

Siin filmis on tegelikult nii palju asju valesti, et raske on sõnu leida. Ahjaa, filmis on sarimõrvar, kes kasutab õudusfilme mõrvade sooritamiseks.

12. "Beetlejuice" (1988)

Nalja aeg sai just otsa ning liikusime edasi raskekahurite juurde. Ainuke põhjus, miks see kunstiteoste kunsteos ei ole nimekirja tipus seisneb selles, et selle hindamiseks tuleb filmi mitu korda vaadata. Tegevust on palju: detailid, palju dialoogi, tugev grimm, sümbolism. Tempo on peal, rütm on täiesti ainulaadne, muutudes pidevalt laisast hullumeelseks.

Michael Keatoni mängida on küll suurim roll, kuid film on täis tolle ajastu superstaare. Lugu ise on lihtne - paarikene sureb ning naaseb koju, kuid avastavad, et seal elavad juba uued ja mitteväärilised inimesed. Soovides neist lahti saada, paluvad nad abi Betelgeuse nimeliselt kontrollimatult vaimult. Pange VAIM valmis (selline huumor selles filmis ongi).

11. "Disturbia" (2007)

Lisan natukene teistsugust maitset, sest "Disturbia" on korralik thriller. See ei ole verine, kuid on põnevust ja mõttemänge täis. See sobib rahulikumale seltskonnale, kes iga lause punkti peale uut õlleklaasi ei kergita.

Hea uudis on ka see, et film on ajast kui Shia LaBeouf ei olnud veel täiesti segi ("Just do it!") ning ta tegelikult oskab näidelda küll. D. J. Caruso lavastatud teosel on hitchcockilik atmosfäär ning lugu tegelikult ei ole midagi uut - poiss näeb oma isa surma pealt ning tõmbub endasse. Elab ainult oma nelja seina vahel ning veenab ennast, et tema naaber on sarimõrvar (põhimõtteliselt "Rear Window" plagiaat, aga olgu).

Valisin just selle konkreetse filmi üllatusmomentide ja keerdkäikude pärast, sest isegi seltskonna kõige suuremad lobamokad (vaatan peeglisse) ei suuda seda ära rikkuda.

10. "The Faculty" (1998)

Koolilapsed kahtlustavad, et nende õpetajad on tulnukad! Kas peab veel midagi juurde lisama?

Noh, see on ajast, kui taoline stiil oli moes ning kuni tänaseni leian pärle sellest 1994-1999 vahemikust ning see on üks neist. Lapsepõlves vaatasin seda VHSi pealt ja Keila videolaenutusest jalgrattaga koju sõites (tollel ajal ratas veel kannatas mind) kujutasin ette, kuidas seda küla plikadega vaatame ja nad ehmatusest kaissu tulevad. Tõsi, vaatasin lõpuks üksinda, kuid hea film sellegipoolest ning ideaalne neile Halloweeni pidudele, kus Josh Hartnetti nimi veel tähendab midagi.

9. "Ghostbusters" (1984)

Masendav, et IMDb andis esimese valikuna "Ghostbustersi" 2016. aasta versiooni.

Miski siiski ei ületa originaali ning dünaamikat, mis neil neljal mehel koos ekraanidel on. Paraku on see pimedast ajastust, kus mehed võisid ekraanidel olla ilma naisteta neid tasakaalustamas ning nagu filmist näha oli, maailmalõpp ei olnud kaugel. Staaridest kubisev kultusfilm, mille põhilugu ja teemat teavad kõik. Film räägib kolmest parapsühholoogia professorist, kes teevad firma üleloomulike olendite likvideerimiseks. Fantaasiakomöödia esiisa, mis vananeb päris soliidselt.

8. "Fun Size" (2012)

Oleksin üllatunud, kui keegi nimekirja lugejatest on sellest filmist isegi kuulnud. Minu jaoks tuli see see lihtsalt - mõtlesin, et mis oleks kõige halvem teos, mis piisavalt alkoholi tarbides kandideeriks aasta filmi auhinnale.

"Fun Size" on halb film - reaalselt. Peategelane Wren on saamatu teismeline, kes kaotab oma väikevenna Halloweeni ajal ära. Päev on üleüldiselt väga jube ning asjad hakkavad järjest juhtuma. Soovitada on seda hea, siis kui ei pea ise uuesti vaatama.

7. "The Addams Family" (1991)

Unikaalne ja meeldejääv fantaasiakomöödia, millest kujunes kunagi suur frantsiis ning lõpuks vaikselt kadus.

Funktsioneeriva perekonna musternäidis, kus erinevad õudusfilmidest tuntud koletised võtavad argipäevasemad rollid, mis ei olegi alati nii kerged kui võiks arvata. Arukas dialoog, tark huumor ning väga julge ja laiahaardega lavastus, mis ei karda eksida.

Suurepärase eneseteadlikusega õuduskomöödia, mis oli kohene klassika ning on seda tänaseni. Vabandusi antud juhul kuulda ei soovi - see peab olema nähtud vähemalt iga kolme aasta tagant või muidu lemmik onu jääb kiilakaks. Film räägib petisest, kes proovib sisse imbuda ekstsentrilisse perekonda, kasutades abilist, kes kehastab nende kaua kadunud venda/onu, kuid Addamsi perekond ei ole päris tavaline.

6. "Casper" (1995)

Rääkides Christina Ricci karjäärist, võis "The Addams Family" rolli võtta esiletõusmist noorele lapsnäitlejale, siis "Casper" oli juba kerge küpsuse proovikivi, sest kaasnäitlejat tegelikult polnud olemas. Pered soovivad ka kindlasti midagi koos Halloweeni ajal vaadata ning raske on leida midagi paremat kui "Casper" (köhh köhh "Paranorman"), sest kõige sõbralikum kummitus pole tegelikult ainult eelmise põlvkonna figuur.

Paranormaalse uurija ja tema tütar kolivad maha jäetud majja, mida kummitavad kolm erineva iseloomuga kummitust. Tütar ja üks kummitus nimega Capser saavad sõpradeks. Suurepärane perefilm, mida võib vaadata igal ajal. Soovitan ka sama ajastu animaseriaali, mis on väga puhas ja voolav.

5. "Little Shop of Horros" (1986)

Klassika toimib, see on teaduslik fakt (enam-vähem). Kas on võimalik mitte armastada Bill Murray'it? Arvan, et mitte, sest mehe karismaatiline olek on alati vaevutu ning tundub, et ta tegelikult ei teegi midagi, kuid eemale ka ei saa vaadata. Ei teagi, miks Bill Murray kohe teemaks tuli, sest peaosas astub ülesse hoopis Rick Moranis, kes kehastab nohikust töölist ühes eeslinna lillepoes.

Siit edasi algab klassikaline lugu mehest, kes leiab salapärase tundmatu taime, kes räägib ja tahab verd, mida ta ka saab. Talle meeldib ka laulda ning nimeks on Audrey II.

Stsenaarium on puhas kuld. Tegemist on natukene targemale publikule suunatud teosega, seega alkoholi selle õudus-ulme-muusikal-romantika-pere-komöödia ajal tarbida ei ole vast väga mõistlik. Toataimed on kahtlased olnud koguaeg ning see film on üheks põhjuseks (teine on "The Day of the Triffids"), miks silmanurgast neid öösiti kontrollin.

4. "The Frighteners" (1996)

Michael J. Fox on 40ndates vaatajate jaoks retk tagasi tulevikku. "The Frighteners" ei ole muidugi mehe üks parimaid filme, kuid omab olulist kohta Halloweeni televisioonis.

Frank Bannister (Fox) elab üle traagilise autoõnnetuse, mis tapab tema abikaasa. Peale õnnetust avastab, et suudab surnutega suhelda, mida hakkab enda kasuks ja inimeste petmiseks ära kasutama. Asjad lähevad käest ära, kui ilmub deemon, kes hakkab varalahkunud sarimõrvari planeeritud ohvreid eemaldama.

Žanriks on fantaasiarikas õuduskomöödia, kuid pean seda päris universaalseks meelelahutuseks. Sobib igale seltskonnale, igale tujule, isegi neile üksikutele Pennywise kostüümis klounidele, kellel sõpru ei ole.

3. "Tucker and Dale vs. Evil" (2010)

Kui keegi ütleb õuduskomöödia, siis mõtlen kohe "Tucker and Dale vs. Evil". Korralik pidu on käimas, kuid seltskond hakkab natukene stoilist eestlast meenutama? Siis on viimane aeg peale panna just Dale ja Tucker.

Kunagi panin sellele hindeks 9/10, sest naerukrampides õudusfilmi vaadata on midagi mälestusväärselt. See on üleüldiselt kõrgelt hinnatud ja hästi vastuvõetud film nii klaviatuurikriitikute kui ka plaksumaisi publiku poolt.

Millest film räägib? Palju ei reeda, kuid Dale ja Tucker on heatahtlikud maakad, kes on puhkusel enda mägimajakeses, kui grupp koolilapsi peab neid mõrvariteks. Meelelahutus garanteeritud.

2. "Fright Night" (1985)

Legendaarse Tom Hollandi poolt kirjutatud ja lavastatud selle nimekirja ainukene puhas õudusfilm on peaaegu ideaalne Halloweeni film ja seda päris mitmel põhjusel. Hetkel proovin maha suruda mälestusi 2011. aasta Colin Farrelli ja noorelt lahkunud Anton Yelchini uusversioonist.

Alguses küll ütlesin, et konkreetselt õudusfilme siia ei vali, aga "Fright Night" on üllatavalt humoorikas, kuid tundub, et mitte päris tahtlikult. Oma ajast ees eriefektidega kergelt vooglev lugu on täidetud pingega, õudus- ja ehmatusmomentidega ning täiesti korraliku näitljetööga.

Lugu on lihtne - Charley Brewster on noor õudusfilmide fänn ning ühel päeval, kui kõrvalmajja kolib kaks salapärast meest, hakkas Charley uskuma, et üks neist on tegelikult vampiir. Filmil on tugevad "Rear Window" (1954) sugemed, mis selgelt on inspireerinud ka modernset kultusklassikat "Let the Right One In" (2008). Siin on palju, mida vaadata igale maitsele, seega head vaatamist.

1. "Idle Hands" (1999)

Mis film on "Idle Hands"? Pole sellest kunagi midagi kuulnud? See on AINULT ajatu kinokunsti musternäidis, mis tõstab korraliku Halloweeni uuele tasemele, isegi kõrgemale kui kunagised "Vampiiritapja Buffy" veidrad muusikalid.

"Idle Handsi" on kohati raske vaadata, olles korraga õõvastav ja kõhuvaluni viivalt naljakas (olenevalt psühholoogilisest seisukorras muidugi). Anton Tobias on 17-aastane poiss, kes ärkab Halloweeni hommikul ning avastab, et tema vanemad on peata dekoratsioonideks muudetud.

Suheldes omapooltetoobiste sõpradega avastab poiss, et tema parem käsi on kurjast vaimust vaevatud ning sellel on kindel plaan tekitada võimalikult palju kaost. Üles astuvad veel Seth Green, Jessica Alba ning mõni veel vähem rohkem tuntud nägu.

Head, meeldejäävat ja lõbusat Halloweeni!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena