"Sain aru, et mõttetu on igal hommikul üles tõusta ja kahetseda, et mul pole lapsi, olla kogu aeg õnnetu. Kui mu õde 51aastaselt suri, astusin justkui tema asemele," sõnas Ene.

"Kui palju rõõmu on mu ellu toonud tema lapsed ja lapselapsed, kes mulle on tohutult kallid. Nii võib ka siin näha saatuse kätt. Saatus jättis mind millestki ilma, aga kuskilt andis jälle tagasi," jätkas ta.