34-aastase intrigeeriva, peamiselt deep house muusikat produtseeriva Marijuse näol on tegemist kindlasti ühe põnevaima muusikalise taustaga persooniga. Enne elektroonikani jõudmist, õppis ta 12 aastat klassikalist muusikat, erialaseks pilliks fagott. Ja võib kindlalt väita, et muusika voolab tal veres, sest ka tema 7-aastat vanem vend Linus on lõpetanud muusikakooli, kusjuures sama õpetaja käe all, kes andis tunde nii tema isale kui ka vanaisale. Oma teekonna kirjeldamist elektroonilise muusikani, alustab Ten Walls humoorika looga: “Võiks öelda, et see kõik juhtus üleöö. Mu vend töötas kunagi ühes stuudios. Üks suveöö juhtus neil aga olema mingi probleem turvasüsteemiga ning tema boss palus, et ehk saaksin mina jääda sinna ööseks nö. turvameheks. Ilmselgelt oli mul seal palju vaba aega ja hakkasin tehnikaga lihtsalt mängima ja erinevaid asju proovima. Mulle oli see kõik aga niivõrd põnev, et pakkusin ennast sinna turvama ka edaspidi ning sellest saigi minu suvine tööots."

Sellest stuudiost leidiski Mario uue kire ning ka tema muusikaline areng võttis uue suuna. Sama aasta sügisest läks ta õppima Kaunase ülikooli produktsiooni. "Seal kasvas minu entusiasm elektroonilise muusika vastu veelgi, kuid tundsin, et seal pakutav haridus polnud minu jaoks piisav. Jätsin selle ülikooli pooleli, pakkisin asjad ning läksin õppima Hamburgi, Vytautas Sondeckise'sse. Saksamaal elades võtsin osa võistlusest, kus pidin remixi tegema Wagneri loost. See oli üks esimesi kordi, kui minu klassikaline pool elektroonikaga põimus."

Kusjuures koosnes tänaseks kokku juba 20 aastat muusikat viljelenud Mario esimene album vaid drum'n'bass stiilis paladest. Nagu paljud teisedki nö. arvutimuusika produtsendid, on ka tema oma karjääri jooksul käinud läbi igasugu erinevaid alažanre ja kasutanud mitmeid aliaseid. Nii võibki mõnele, kellele Ten Walls midagi ei ütle, olla hoopis tuttavam Mario Basanov. Viimane osutus samuti väga edukakas projektiks ning selle artistinime alt lasi mees välja praegusega võrreldes peamiselt "kergemat" housemuusikat. Sellele järgnenud alias Ten Walls aga, peegeldaks justkui vanemat ja mõtlikumat Mariot. Rütmilt sarnane, kuid palju sügavam ja isikupärasem sound oligi see, mis talle tohutu edu tõi.

Viimastel aastatel on Mario peamiselt Leedus kahe projekti kallal toimetanud. Üheks neist debüütalbum "Queen", teiseks suursugune, maailma esimene elektrooniline ooper "e-Carmen”.
""e-Carmen" oli Leedus meeletult edukas. Kõik etendused olid väljamüüdud ja tagasiside väga hea. Ooperi ja elektroonika maailmad kokku tuua oli küll keeruline, kuid raske vaev tasus kindlasti ära. Eriti hea meel oli mul selle üle, et sain meelitada sellega noori ooperile lähemale," räägib Mario.


Novembri lõpus ka Tallinnas esitlusele tulev esikalbum "Queen" koosneb tervelt 24st palast. Kui palju võtab aega nii mahuka albumi kokkupanek? "Päris täpselt ei saagi öelda, kaua see aega võttis, sest mõnede lugude algsed versioonid olid pärit juba kolme aasta tagusest ajast. Enamus albumist sai kokku pandud ikkagi umbes 6 kuud enne selle avaldamist. See oli aeg, millal ma veetsin kindlasti rohkem öid stuudios, kui kodus," meenutab ta ja lisab, et algselt oli plaan anda koos albumiga välja ka igat pala illustreeriv, erinevaid kunstivorme sisaldav raamat.

Senini peab Ten Walls albumi esitlustuuri edukaks ning lubab elektroonilise tantsumuusika huvilistele vägevat elamust ka 25. novembril toimuval peol Kultuurikatlas, kus lisaks temale mängivad plaate veel Bombossa Brothers ja R2 saate Majamasin residendid MHKL, PAAP ja RAIGO SMITH. Tutvu üritusega lähemalt Facebookis!