"Me püüame olla mõttetäpsed, teatraalsed, publikule mõistetavad ja arusaadavad. Ma tihtipeale vaatasin kursusekaaslasi kooli lõpus (ja vahel ka nüüd), et see kõik on väga tore, et oleme Aarne moodi, aga miski sügav sisemine, tabamatu ja geniaalne, mis iseloomustas teda kui näitlejat, on puudu. See pisike miski, mida ei saa õpetada, aga mille poole me kooliajal kogu aeg püüdlesime – olla sellised nagu Aarne –, seda ei saagi õpetada. Samal ajal tegi ta kõik selleks, et mitte tiražeerida väikseid Ükskülasid. Ta hoidis ja väärtustas igaühes meis isikupära, erandlikkust ja ainulaadsust, mis on igas inimeses," rääkis Vaarik Õhtulehele.