""Mehed" on minu 13. lavastus ning kuidagi olen ma kõigi nende lavastustega hakkama saanud nõnda, et olen kasutanud ainult oma lemmikmuusikat. Ehk siis minu meelest absoluutseid tippteoseid. Helilooja Markus Robami originaallooming, millest üks laul kõlab ka selles lavastuses, kuulub sinna hulka,” ütleb lavastaja Gerda Kordemets.

Lavastuses "Mehed" lauldakse üldse kokku viis laulu. Jäägu enamik nendest üllatuseks, sest paljudel saab siin olema meelierutavat äratundmist. ""Nii sind ootan" kuulub samuti minu lemmikute hulka. Ja loomulikult sobib selle laulu tekst näidendis jutustatavaga väga täpselt kokku. Alati on ju mingi hetk, kui eemalviibiv õrn ja tundeline mees tunneb, et naine kutsub teda koju. Kui ülejäänud laulud on meeste endi ettekandes, siis Sandra Ashilevi laulis "Nii sind ootan" meie jaoks salve. Miks just Sandra? Ikka seepärast, et ta laulab imeliselt ja on sõber, kes tajub, mida me tunneme ja mõtleme," selgitab Kordemets oma valikut.

Lavastaja kinnitab, et kui rääkida "Meestest" pikemalt, siis proovid on olnud ohtlikult naljakad. Sel puhul peab Gerda sõnul hoolega peale passima, et nali ei jääks proovisaali, vaid jõuaks ikka lavale ja saali ka.

"Kuna lavastus on suures osas improvisatsiooniline, kisuvad mõned teemad meid vahel isegi liiga "vasakule ära". Nii et kuigi kõik kolm näitlejat on pööraselt vaimukad ja fantaasiarikkad, on lavastajalgi nende kõrval oma tähtis roll - nimelt korrapidaja oma."

Hea on see, et keegi meeskonnas ei pea ennast üldse tööle sundima, vaid proove tehakse rõõmuga. Lavastaja aga kinnitab ka seda, et kuigi on lõbus ja tore, on see tegelikult ikkagi tõsine töö, kus tuleb enda vastu olla väga aus ja vahel isegi julm. "Meeste" puhul otsustati juba algusest peale, et "ränk" ei tohi see töö olla. "Pigem ikka rõõmu ja rahuldust pakkuv. "Ränga töö" traagelniidid on hiljem lavastuses pahatihti näha. Seda tahaksime küll vältida. Komöödia peab ikka olema kerge ja lõbus. Ka siis, kui huumor on vahel süsimust ja see, mida öelda tahetakse surmtõsine."

Näitlejad on samuti lavastajaga nõus. "Proovid on olnud väga hea energiaga ning konstruktiivsed. Oleme palju tööd teinud sisulise poolega, et jõuda lõplikule äratundmisele, mis võtta ning mis jätta. Kuna meil on mõned muusikalised numbrid, siis tuleb nendega vaeva näha ja harjutada. Resümeerides võib öelda, et kõik kulgeb positiivselt,” selgitab Veikko Täär. "Kuna esietendus on üsna ukse ees, siis oleme proovides askeldamas juba rekvisiitidega, esimeste ideedega sketšidest ja liikumistest. Apollo kino lava oleme käinud uurimas ja proovinud sealses keskkonnas helitehnilisi nüansse. Lõpuspurt algab ikka sealsel laval proovi tehes, mis on 8 päeva enne esietendust."

Tiit Suka meelest on proovide üks suurimaid võlusid see, et kui keegi teeb mingi nalja, siis sellele ei järgne märkust, vaid selle nalja edasiarendus, millest sageli kasvab välja minietendus. "Päris proov peab siis natuke ootama, sest näitlejad ja lavastaja peavad oma hingamise taastama kuna kõõksudes, ei saa teksti anda," ütleb Sukk.

Margus Prangel lisab, et tema meelest see vaimukas materjal ja nende endi naljad otse elust kõlavad väga hästi kokku.

Iroonilise komöödia algteksti pealkirja all "Keskealiste meeste jutud naistest, filmikunstist ja alumiiniumkahvlitest" lõi 2008. aastal "Kvartet I" nimeline kollektiiv Moskvas. Originaalis esitas

"Keskealiste meeste jutte" neljast näitlejast koosnev sõpruskond.

Sarnaselt algteksti esitajatele, mängivad Veikko Täär, Tiit Sukk ja Margus Prangel laval iseend. Tekst on kohandatud isiklikult neile ning sellele on lisatud täiendusi nende tegelikust elust. Avaneb näitlejate sisemaailm ja usutavasti räägitakse välja saladusi.

Esietendused Apollo Kinos Solaris lavalaudadel alates 24. novembrist!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena