ARVUSTUS | Seth MacFarlane'i "Star Treki" paroodia "The Orville" tuli, et jääda
Olen vana ja klassikalise "Star Treki" usku, mitte tänapäevase igava lineaarse plahvatusmäruli suuna austaja, mille kohta on raske isegi "Star Trek" öelda, sest millegi tundmatu avastamist seal ei tehta.
"The Orville" tegevus on 400 aastat tulevikus, kus peaosas on Seth MacFarlane ning ta kehastab kapten Ed Mercerit. Ed on aasta aega olnud masenduses peale seda, kui leidis oma naise Kelly Graysoni voodist teise mehega - siin loos tinti pritsiv tulnukas. Äkitselt saab Ed kõne ning talle pakutakse täiesti enda laeva The Orville, mille eesmärk on sama, mis igal galaktika liidu esindajal - avastada tundmatut. Asjad lähevad natukene keerulisemaks, kui The Orville komandöriks määratakse ei keegi muu kui Edi endine naine Kelly.
Ülesehituselt on "The Orville" igas mõttes "Star Trek": ruumid, riietus, disain ja isegi kõnepruuk on see, mida sai nautida vanemates teleseriaalides. Siiski seriaal ei tee kunagi otsest viidet "Star Trekile" või tuntud frantsiisiga seotud tegelastele ja kohtadele. Siin ei saa ka öelda, et see on paroodia, sest algmaterjali ei eksisteeri ning kellegi üle otseselt ei tehta ka nalja. Pigem on see tugevalt sarnanev originaalne seriaal.
"The Orville" on täiesti eraldiseisev, iseloomuliku huumoriga komöödia, mis kogub iga episoodi järel aina hoogu juurde. Tugevused hakkavad tulema esile pikkamööda, mida enam hooaeg kaugemale jõuab. Praegu on tekkinud täiesti kindlad karakteridünaamikad, romantilised suhted ning kestvad naljad, mis toidavad päris hästi. Karakterite valik on suur: nende hulgas on mitmeid rasse ja võimalusi edasisteks lugudeks, mis on kindlasti tobedalt naljakad ja naeruväärselt lamedad. Seth MacFarlane'i stiil on tunda igal minutil.
Tunnistan, et esimesed neli-viis episoodi ei omanud minu jaoks erilist tähendust ning olenemata, et siin ja seal natukene naersin, ei arvanud sellest palju. See on hakanud muutuma, sest kirjutamise hetkeks olen ära näinud üheksa episoodi esimest hooajast (kokku on 13 episoodi). "Star Treki" valem on olnud lihtne ja geniaalne, milles seab piire ainult fantaasia ning ka siin seisneb lugu samas idees - iga uus episood on põhimõtteliselt uus planeet ja kultuur. The Orville'i meeskond tekitab kuidagi probleemi, sest nad pole täiellikult kompetentsed ning seal see huumor ongi peidus.
Produktsioon on päris tugev, grimm ja eriefektid on tasemel, CGI on veatu ning mitte midagi ei viita, et Fox plaaniks kuidagi ennast tagasi hoida. Senimaani on olnud episoodid seinast seina keerulisi teemasid täis. Kõik töötab muidugi läbi huumori ja MacFarlane pilkab endiselt ühiskondlike stereotüüpe ja probleeme, kuid hoiab tasakaalu hea maitse ja kvaliteediga. Üllatavalt stabiilne on terve laeva meeskond, sest iga karakter omab tähendust ning nende iseloomud on vajalik lisad loomaks tõeliselt meeldejäävaid tegelasi. Seda ei ole kerge saavutada, seega tuleb kiita seda, mis tehtud hästi.
Lõpetuseks võtan asja kokku selliselt, et draama ja sügava narratiivi otsijad võivad vaadata mujale , sest siin on eelkõige episoodiline huumor, mille tugevuseks on järjepidev vaatamine. Tegevustik voolab mõnusalt ühest momendist teise, pingeid ei ole, mõtlema ei pea ning aeg liigub kiiresti mööda. Samuti on seriaalil tugev korduvvaatamise omadus, seega ei imestaks, kui kunagi vaatan viis-kuus hooaega seda järjest. Jah, usun, et "The Orville" tuli, et jääda veel mõneks ajaks. Teine hooaeg on ka juba kinnitatud.
