Tarkade inimeste jook ehk kuidas ma õlut degusteerides targemaks sain
Nüüd on aga iga tavaline supermarket täis nii erineva maitsetega õllesid, et riiuli juurde jõudes ei tunne ma end nagu õllejooja, vaid kui veiniekspert, kes vaatab silte, kaalutleb päritolumaa, tootmise mehaanika ja koostisosade järgi, et mis õlut tasub vastava olukorra jaoks osta. Õllejoomisest on saanud omamoodi veinijoomine ja seda on üldse kummaline joomiseks nimetada, sest see on pigem uute maitseelamuste omandamine.
Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni Koolituskeskuse õllekoolitusele jõudes tundsin end ajakirjanikuna nagu kala kuival, sest esiteks kirjutan igapäevaselt hoopis filmidest ja teiseks olid minu ümber baarmenid, suurte ja väiksemate tootjate esindajad, kes teadsid sellest maailmast ilmselgelt rohkem kui mina. Pärast elementaarsete viisakuste vahetamist astusime ühte suurde ruumi, kus ootas meid põhimõtteliselt ees baarisaal, kus ühel pool oli kõikvõimalike õllestiilidega täidetud baar ja teisel suured pikad lauad, kuhu huvilised paigutati.
Otseloomulikult pakuti igale osalejale vett, sest keegi ei tulnud siia õlut jooma, vaid degusteerima, kuid alkoholiga juba on nii et ka väiksed kogused mõjuvad ning nii oli ka sel korral: nelja tunni pikkuse koolituse järel olid kõik osalejad kerges joobeastmes. Sellest andis endast tunda eriti tõsiasi, et alguses valitsenud eestlaslik vaikus hakkas tasapisi kaduma.
Õnneks tuli kohe alguses välja, et mina pole ainuke, kes õllemaailma telgitagustest väga palju ei tea, sest kõik minu ümber tulid õppima. Väga asjatundlik ja ilmselgelt meist kõigist targem õllesommeljee Kristjan Markii teadis seda väga hästi, mistõttu alustas kohe õlletootmise pika ajaloo tutvustamisega.
Õlle ajalugu on kohati isegi keerulisem kui veinil, sest kui veini puhul on aegade jooksul tekkinud kindlad reeglid, siis õlu on nagu uus maa, mida igaüks künnab omamoodi oma tehnoloogiaga ja nii jõuavad turule kogu aeg täiesti uued maitsed ning tööstuse jaoks sünnivad järjest uued tehnoloogiad, mis aitaksid kõige paremini õlut toota.
Alles see oli kui Eestis tundus, et kui oled ühte tootja õlut proovinud, siis oled kõiki proovinud. Seetõttu tundus vastupidiselt praegusele ka õllekoolitus ebavajalik, sest piiratud maitsetega õlled olid juba kõik ära proovitud ning tundus, et rohkem polegi midagi pakkuda. Kuid siis toimus käsitööõllede plahvatus ja turu ujutasid üle suuremate, väiksemate ja välismaiste õlletootjate toodangud ja enam ei saanud keegi (või siis mina) mitte midagi aru, mis on need pisikesed 0.33cl õlled, mis kannavad silti IPA.
Muidugi olin juba enne Kristjan Markii õllekoolitust käsitööõlledega kursis, kuid vähem olin teadlik nendest samadest õlledest, mis meie turu olid üle ujutanud ja mis tundusid kõik sama maitsega. Õllekoolitus õpetas mulle, et kõik pole mitte sama maitsega, vaid et ma ise ei oska valida ega teha vahet erinevatel kategooriatel ja stiilidel. Teades, mis stiili või mis kategooriasse konkreetne õlu kuulub, oskaksin seda infot ära kasutada näiteks õlut soovitades, neist rääkides ja omadusi teistele kirjeldades.
Pärast pikka ajalootundi õlle traditsioonidest ja kohati keerulisena tundunud õlletootmise tehnoloogiatest algas vahest kõige keerulisem osa: pea 20 erineva õlle degusteerimine. See võib tunduda lihtne tegevus, sest lõppude lõppuks peab ainult õlut proovima ja ülejäänud ära kallama, kuid tegelikkuses on väga raske oma sõnu paberile kirjutada, kui ei tea, kuidas maitset kirjeldada.
Õllesommeljee Markii abiga osutus see lihtsaks, sest iga kord kui ei osanud täpselt kirja panna, mida maitsemeeled tundsid, oskas tema koheselt kommenteerida nii, et igaüks meist pidi noogutusega vastama, et jah täpselt seda maitset tunda oligi.
Mõned koolituse jooksul proovitud õlled olid mulle juba tuttavad, aga mitte kõik ja kui arvestada, et inimeste maitsed on erinevad, siis jagub õllesid pea igale maitsele ning nende kõikide tundma õppimiseks tasubki meistri käe all harjutada.
Mõned õllekoolitusel degusteeritud õlled:
- Lehe Chilsner pilsner
- Tanker Reloaded Session IPA
- Tõmmu Hiid
- Weihenstephaner
- Paulaner Salvator Doppelbock
- Tanker Craft FM Pale Ale
- St. Peter's India Pale Ale
- Tanker Cloud Computing White IPA
- Fuller's London Porter
- Belhaven Black Scottish Stout
- Lindeman's Gueuze Lambic Beer
- Lehe Blood Meridian Sour Red Ale
- Tripel Karmeliet
- Deus Brut des Flanders
- Tanker Sauna Session
Paljudele teistele ajaloolistele ja tehnoloogilistele infokildudele lisaks selgus, et olen ka õlut valesti proovinud. Enamjaolt tellin õlut koos toiduga, aga väga harva snäkkidega. Selgus, et maitsetaimed, juust ja vorst on tõsiselt head vahendid proovimaks, kuidas maitse muutub ja kuidas maitsemeeled reageerivad lisaainete järelmaitsetele. Kui õlle kõrvale võtta mõni suurem roog, siis läheb ka õlle tegelik maitse kaduma.
Mida ma õllekoolitusel teada sain? Minu teadvuses on näiteks Bock õlu alati olnud kange jook, mida tarbisid alati need, kes soovisid midagi kangemat, aga tegelikult on Bocki stiilis õlledele kujunenud lihtsalt halb imago, sest tegu väga kvaliteetse õllega, mis sarnaselt koolitusel proovitud Paulaner Salvator Doppelbockile on tugev saksa lageri stiilis õlu, mis võib ahvatleda ka šokolaadimaitse ja röstitud omadustega. Seda kirjeldust lugedes ei tule pähe see soku pildiga kange õlu, vaid hoopis midagi maitsekamat.
Õllekoolitus õpetas mulle, et kui arvad, et õlle kohta pole midagi teada või kui arvad, et tead juba kõike, siis tõenäoliselt ootavad sind mitmed üllatused. Õllesommeljee Markii on aga selline ekspert ja üldse tore inimene, kellega tahaks lihtsalt näiteks käsitööõllede baari minna ning proovida mõnda erilisemat õlut ja püüda natukenegi saada külge selliseid teadmisi, mis temal kogu aeg keelel.
Kõik huvilised on oodatud Kingitus.ee vahendusel EBA Koolituskeskusesse koolitustest osa saama, sest nii nagu minu puhul, ei eelda osalemine professionaalset huvi, vaid ka uudishimu teadmiste ja uute maitseelamuste järele.
