FOTOD | Meenuta Tallinnasse naasva Iron Maideni kunagist kurikuulsat sõpruskohtumist kohalike jalgpalluritega, mis ähvardas Mart Poomi Inglismaa karjääri lõpetada
1. juulil toimus Kadrioru staadionil heategevusmäng, kus Flora amatöörid kohtusid Briti rokibändi Iron Maideniga. FC Flora Amatöör nimi oli kindlasti vale, sest meeskonnad ei koosnenud kaugeltki “amatööridest”. Väravavahiks oli Mart Poom. Kaitses Ivo Lehtmets — Risto Kallaste — Tarmo Rüütli — Marko Kuusik, poolkaitses Priit Reiska — Tiit Kõmper — Zaur Tshilingarashvili — Karel Voolaid , rünnakul Aivar Pohlak — Andri Hõbemägi ja varumängijad Valdemaras Martinkenas, Otar Korgalidze, Viktor Mets, Priit Adamson, Priit Tomingas, Janno Kivisild, Erki Kesküla, Margus Luts, Raimo Nõu. Iron Maideni põhimeeskond kandis nime RUGRATS ja koosenes järgnevatest jalgpalluritest: Chris Rowlatt, Jeff Lovell, James Lovell, Joe Lovell, Noel McCabe, Joe McCabe, Robert Wilson, Timothy Larkin, Adam Hamill, Vince Nicholl. Bändi liikmetest oli platsil Steve Harris, Dave Murray ja Bruce Dickinson. Iron Maideni meeskonna vorm oli väga sarnane Aston Villa meeskonna värvidele.
Kadrioru staadionil peetud sõpruskohtumises alistas FC Flora Amatöör rokilegendi Iron Maideni meeskonna Rudgrats tulemusega 7:1 (esimene poolaeg 2:0). Mart Poomiga juhtusmängu teise poolaja 65. minutil õnnetus, mil FC Flora Amatööri mängija Tiit Kõmper lõi palli Iron Maideni karistusalasse, kuhu oli jooksnud Poom. Poomil õnnestus pall peaga väravasse suunata, kuid samal hetkel põrkas ta kokku vastasvõistkonna väravavahi Vince Nicolliga. Väravavahi küünarnukk Poomi nägu ning tõsiselt viga saanud ja haiglasse toimetatud Poomi asemel tuli FC Flora väravasse Valdemaras Martinkenas.
“II poolaja keskel, just enne, kui ma pidin platsilt lahkuma (seis oli siis 3 : 0 meie kasuks), tormasin ma meie nurgalöögi ajal vastaste 16-kasti. Nurgalöögile järgnes meie küljesissevise ja mina olin ikka veel ees ründes. Tiit Kõmper andis siis pika tsenderduse väravavahialasse, ma jooksin, hüppasin kõrgele, lõin peaga palli väravasse ja rohkem ma ei näinud midagi, sest nende väravavaht sõitis mulle julmalt sisse: oma laubaga pani ta mulle matsu minu vasakusse meelekohta ja põlvega igavese litaka munadesse. Mul läks korraks pilt eest ära, pea hakkas õudselt valutama ja pea läks külje pealt paiste. Ma tõusin ise püsti ja läksin riietusruumi, kus avastasin, et mu kube ja munad läksid kohe paiste ja olid väga valusad. Ma sõitsin Gunnar Männikuga Mustamäe kiirabihaiglasse, kus mul tuvastati tugev peaajupõrutus ja samuti kubemepiirkonna hematoomia. Koljust tehti ka röntgenipilt,” vaatas Poom suure skandaali tekitanud jalgpallimängule tagasi 2014. aastal ilmunud elulooraamatus “Minu lugu”.
“Olin šokis ja maruvihane, eelkõige enda peale, et ma nõustusin selles mängus osalema. Mida ma Smithile ütlen? Olin suvel nii palju tööd teinud: üksi ja koos kergejõustikutreeneri Jaanus Veskega. Olin heas vormis. Hooaja algus oli ukse ees. Meie uues kodus, kuhu olime just sisse kolinud, ma magada ei saanud, ainult oigasin Lissu kõrval. Kartsin, et leping lõpetatakse ära, sest sellistes mängudes osalemiseks pidanuks klubist luba küsima. Otseti see vist küll keelatud ei olnud, aga pidi end hoidma ja mitte riskima vigastusega. Oi, millist häbi ma tundsin Steele’i ja teiste Derby inimeste ees! Mida ma neile ütlen?”
Kaks päeva pärast õnnetust läks Mart Poom näo- ja lõuakirurgi juurde. Vasakus sarnaluus oli mõra, mehe pea ja munandid valutasid ning kummardada oli raske. “Kogu see meeletu kuu andis mulle ka teise õppetunni. Mul oleks pidanud olema puhkus ja rahulik hooajaks ettevalmistus, kuid mina elasin nagu orav rattas. Kogu aeg oli mul kiire, kogu aeg jäin ma igale poole hiljaks, kogu aeg oli sada asja käsil ja mõtteis, kogu aeg olin ma närviline ja rahutu jne,” meenutas sportlane.
5. juulil lendas Poom Londonisse ning järgmisel päeval koguneti Raynesway treeningkeskusesse. Mees sai Jim Smithi käest kõva peapesu ja talle ähvardati trahvi teha. Poomi lubati trahvist säästa, kui suudab hoida hooaaja jooksul näli mängu järjest nullist. Ta sai sellega hakkama ja rahalist karistust lõpuks ei ragendatud. Derby haiglas tehti mu näost ja koljust uued röntgenipildid ja selgus, et vasakus sarnaluus oli koguni kolm mõra. Mart Poomile valmistati sarnaluu kaitseks plastikmask.
“See oli valus ja kallis õppetund,” ütles Poom. “Ma ei osanud ju “ei” öelda. Nii nõustusin ka sellest mängust osa võtma. Mõtlesin, et tore üritus, saan omalt poolt aidata. Olen alati heategevuses osalenud. Mängu ajal oli mõnus tunne, käisin ka eelnevalt vastaste värava all ründamas. See oli sõumäng, mina heas vormis ja eks ma läinud täkku täis. Emotsioonid võtsid võimust. Kui mina pärast tsenderduse peaga löömist maandusin, siis vastaste väravavaht alles hakkas, põlv ees, üles hüppama …Vahetult pärast seda vigastust käisin Eestis kinos “Gladiaatorit” vaatamas. See film andis jõudu. Pekki, on mis on, ma ei anna alla! Paljud filmid andsid mulle karjääri jooksul indu, näiteks “Braveheart”.”
Edasi suundus eestlane koos oma meeskonnaga Lõuna-Hispaaniasse La Mangasse laagrisse, kus Poom tahtis väga näidata, et on terve. Sarnaluu teda nii ei seganudki, aga kubemepiirkond tegi valu. Vasak munand paistetas aina rohkem ja mees ei saanud enam teistega koos trenni teha: “Kui Hispaaniast tagasi jõudsime, läksin kohe järgmisel päeval noa alla: vasaku munandi alaosast eemaldati vereklomp. Haiglasse tulid mind vaatama Faith, Bill, Steele, Neil Sillett ja meeskonna massöör Scouse, kes püüdsid tuju tõsta hea inglise huumoriga. Hoidsin kõhust kinni ja katsusin end tagasi hoida, sest mul oli valus naerda. Palusin: “Aitab juba, ärge enam tehke!” Asi oli naljast muidugi kaugel. Oli hirm, kas me saame rohkem lapsi. Äkki võetakse terve munand maha? See oli üks vastikumaid vigastusi, mis mul on olnud. Närvivalu ei lasknud magada. See oli ka üks suuremaid hingelisi valusid. Endiselt kummitas tööloa küsimus: luba anti ainult aastaks ja järgmise pidi kurikuulsa 75% mängudega välja teenima.”
Iron Maiden, kellega aset leidnud sõprusmäng ähvardas Mart Poomi Inglismaa karjääri lõpetada, esineb Tallinnas Saku Suurhallis 26. mail. Erikülalisena astub laval üles üks maailma rajumaid metalcore bände Killswitch Engage (Loe lähemalt SIIT).
