Epp Petrone avaldab, kes on praegusel ajal tema öiseks kaaslaseks ...

Rääkisin, kuidas ma vahel päevaraskuste keskel igatsen seda hetke: jõuan voodisse, pistan käe padja alla ja tunnen nad ära, tean nende vormi ja jahedust, nende tugevust ... Ja ka nende energiat.

Ma ei maga palju (tavaliselt piisab viiest-kuuest tunnist) ja ka osa sellest uneajast möödub une ja mõtete piirimail. Olen lugenud šamaanidest, kes läbivad avatud silmadega kõik unefaasid, unemõõtmise instrumendid peal. Huvitav oleks mõõta, mida minu aju teeb, kui ma kivid meelekohtadele panen ja väga kiiresti end kusagile mujale lülitan.