Ajaloolane Jüri Kuuskemaa selgitab, kuidas möödusid jõulud vanasti: novembri keskel algas suur jõulupaast, 24. detsember oli kalaõhtu

Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul olid vanasti jõulud seotud enda sisse vaatamise ja heategevusega, mille nimel paastuti, et kokkuhoiu arvelt viletsamatele almuseid jagada.

Jüri Kuuskemaa (75) ütleb, et kõik jõulud on tal olnud ühtemoodi pühad, seda isegi sügaval nõukogude ajal, mil see oli karmilt karistatav. «Nõukogude ajal kattis osa pelglikumaid kaasmaalasi akna jõulukuuse lähedal tumeda kardinaga, et ideoloogiliselt teadlikumad naabrid nende peale kompetentsetesse organitesse ideoloogilise ebaküpsuse või koguni diversiooni pärast ei kaebaks. Õigeks peeti üksnes näärikuuske, mitte jõule ega Lenini ja Staliniga mainekuselt konkureerida üritanud Jeesus ­Kristust,» meenutab ajaloolane muheda irooniaga. Nende peres muide aknaid ei kaetud, kirikuski ei käidud väga usinalt, sest tõsimeelseid usklikke peres polnud.