Jüri Arrak: ema õrnust ja ihu ma ei mäleta. Aga lapsehoidja Nadja keha mäletan. Nadja oleks justkui naiselikkuse, pehmuse ja õrnuse sünonüüm
"Olen sügavalt huvitatud inimkonna teest, ajaloost, religioonidest, müstikast ja legendidest. Minu maailmapildis on kesksel kohal arusaam, et kõiksus koosneb energiatest ja me õpime tasapisi seda süsteemi tundma, olles selle tee esimesel astmel, ning inimkonda ootavad ees suured muutused,“ mõtiskleb 1999. aastal sajandi saja suurkuju hulka valitud Arrak ühes oma tuntumas essees.
Olen sellest kirjutanud ühes oma essees. 1990. aastal hakkasin maalima ühte oma senist kõige vastutusrikkamat teost – Halliste kiriku altarimaali – ja selle protsessi ajal oli loomulik, et tunded, mõtted ja energia tegelesid paljude eri kultuuride religioossete probleemidega. Minus süvenes arusaam Jumalast kui piirideta, lõputust ja igavesest Mõtlevast Algenergiast. Seega on minu jaoks Jumala mõiste energeetiline.
