“ENSV” stsenarist Gert Kiiler sarjast “Sõbrad”: ei usu, et valmib veel mõni sama märgiline klassikaline sitcom

Voogedastuskeskkonda Viaplay on nüüd jõudnud legendaarse komöödiasarja “Sõbrad” kõik kümme hoaaega. Omal ajal revolutsiooniliseks kutsutud sarja kommenteerib Eestis tuntud ja tunnustatud stsenarist ja ajakirjanik Gert Kiiler, keda teame tänu seriaalidele “ENSV”, “Pehmed ja karvased” ning “Hajameelselt abielus”.

Mis hinnangu annaksid stsenaristina "Sõpradele" mõeldes ennast nüüd tagasi tollesse aega, kui antud sari tehti?

Hinnangu andmiseks pole tegelikult vajagi ennast tollesse aega mõelda. Minu jaoks oli, on ja jääb "Sõbrad" läbi aegade parimaks sitcomiks. Ja ma usun, et ajas muutub ta veel üha paremaks, sest tuleb juurde ka nostalgiamoment.

Usun, et "Sõprade" üheks suurimaks trumbiks on konkureerivatest sarjadest erinev ülesehitus. Enamik USA ja ka briti sitcome on üles ehitatud teineteise vihkamisele ja mõnitamisele — olgu siis tegemist perekonnaga või mingi kollektiiviga. Sealt kõik need iroonilised märkused ja naljad ("Tuvikesed", "Kaks ja pool meest", "Minu pere" jne.). "Sõbrad" olid aga just üles ehitatud üksteisest hoolimisele ja toetamisele. Kuidas ka tülli ei minda, hiljem lepitakse ikka ära. Ka oli seal suurepäraselt omavahel miksitud komöödia ja romantiline pool.

Mis on sinu enda kokkupuude antud sarjaga?

Kusjuures esialgu ei saanud ma sarjast üldse aru. Nägin kuskilt keskelt mingeid juppe ja tegelaste reaktsioonid tundusid nii üle panduna. Hiljem hakkasin aga seda kõike armastama. Ma usun, et praeguseks olen oma 5-6 korda selle otsast otsani ära vaadanud.

Kui hakkasin kirjutama oma esimest seriaali (ma olen täielik iseõppija), siis võtsin ette 4-5 "Sõprade" osa ja kirjutasin teleekraanilt subtiitrid maha ja hakkasin analüüsima — mitu stseeni on, milline on stseenide ülesehitus ja pikkus jne.

Oli selge, et episood koosneb kolmest tegevusliinist, mis ristuvad ja kõik peaks lõppema puändiga. Aga ka iga üksik stseen peaks lisaks tegevuse edasiviimisele olema kui puändiga sketš ning algama sissejuhatava naljaga ja lõppema samuti naljaga.

Ja jõudumööda olen proovinud seeläbi õpitut ka järgida. Aga see, kui teooriat tead, ei tähenda, et praktikas õnnestub seda alati ka järgida.

"Sõbrad" on ka selline sari, kust leiab tsitaate ja paralleele peaaegu igaks elujuhtumiks. Oma mõnede sõpradega, kes on samuti sarja suured fännid, oleme isekeskis hakanud seda sarja kutsuma Piibliks. Sest pea alati saab sealt mingi näite tuua.

"ENSV-d" kirjutades olen proovinud ka kinni pidada "Sõprade" nn. ideoloogiast, et kõik peategelased on oma olemuselt head ja ei taha tegelikult teistele liiga teha.

Mis sa arvad, kui palju mõjutavad välismaised sarjad meie kodumaise televaataja maitse-eelistusi sarjade ülesehituse või tüpaaži osas?

Ma arvan, et tänu tipptasemel välismaa seriaalidele on eestlaste nõudmised kohalikele sarjadele väga kõrged. Ei anta endale aru, et meie võimalused võrreldes nendega on kui ühekordne hütt pilvelõhkuja kõrval.

Toon vaid ühe pisikese näite: kui meil kirjutab enamasti sarja üks-kaks inimest, siis näiteks "Sõpradel" on ühe hooaja peale 12 stsenaristi, kes muide istuvad koguaeg filmimise ajal kõrval ja on valmis vajadusel kohe tekstis muudatusi tegema. Eestis pole kokkugi 12 telestsenaristi ja enamasti on meil terve sarja tehniline võttegrupp laias laastus sama suur. Soovitan väga otsida Youtubest üles doksaade, kus näidati, kuidas valmib üks sõprade osa.

Samas tundub mulle, et Eesti vaataja vaatab ikkagi kohalikke sarju nende puudustest hoolimata, sest need räägivad nende endi elust. See kõik ei tähenda muidugi, et kohalikke sarju tehes ei tuleks latti võimalikult kõrgele seada. Mina olen alati võtnud eesmärgiks teha Eesti parimat seriaali, vähem pole mõtet ette võtta.

Kas mõni meie kodumaine sari on jõudnud ka Eestist väljapoole?

Nii palju, kui mina tean, müüdi mingi aeg tagasi "Kättemaksukontori" tegemisõigus kuhugi välismaale — ehk siis Eesti stsenaariumi järgi hakati seal väntama oma versiooni. "ENSV" esimesed kaks hooaega müüdi aga Eurochannelile, läbi mille oli võimalik meie sarja subtiitritega raha eest vaadata vist nii Lõuna- kui Põhja-Ameerikas ja mujalgi.

Mis tasemel on sinu arvates Eesti sarjade kvaliteet võrreldes muu maailmaga?

Arvestades kui vähese rahaga tuleb meil hakkama saada, siis tehakse tegelikult väga head tööd.
Kui ma räägin rahast (või pigem selle puudusest), siis ma ei mõtle seda, et me ei saa autosid õhku lasta või tagaajamisi teha nagu väljamaal. Küsimus on elementaarsetes asjades nagu võtteaeg, näitlejate arv, võttekohad jne.

Muidugi on alati nõrgemaid ja tugevamaid sarju, aga see on ju iga asja puhul nii. Tähtis on, et need sarjad räägiksid meie endi inimeste elust ja läheksid meile korda. Seetõttu vaatan veidi pika hambaga neid sarju, mille sisu on ostetud mujalt sisse ja siis lihtsalt mugandatud meie oludesse. Mõnikord on see olnud väga selgelt näha ja pole seetõttu usutav. Aga näitlejad on meil Eestis muidugi super!

Kui saaksid ootamatult võimaluse mängida "Sõprades" ükskõik millist karakterit, siis keda mängiksid?

Eks ma Chandlerina end kõige rohkem ära tunnen, aga kahjuks ei oska ma näidelda.
See on ka "Sõprade" väga tugev külg muidugi, et karakterid on Kauffmann-Crane'l (seriaali loojad) väga täpselt välja arendatud ja igaühele on midagi.

Kas stsenaristina oleksid Sa "Sõprades" ka midagi teistmoodi lahendanud?

Ei ole vaja hakata parandama asja, mis niigi töötab! Ma ei usu tõesti, et selles žanris enam paremini teha saab. Ja samuti ei usu, et valmib veel mõni sama märgiline klassikaline sitcom.