Klassikaaslastele ei meeldi teiste küsimused mitmel põhjusel. Mõnedele ei meeldi, kui keegi paistab kuidagimoodi silma ja saab suurema tähelepanu osaliseks. Mõned aga lausa vihkavad kaasõpilasi, kes küsivad miskit tunni lõpus. Siis on peamine oht, et õpetaja hakkab seletama ja niigi lühike
vahetund jääb veel lühemaks. Arusaadav, et keda aine ei huvita, ei soovi, et keegi võtaks mingil teemal sügavama arutelu üles. Kuid peamine põhjus, miks keegi midagi ei küsi, on valehäbi. Jah, see on nii. Inimesed kardavad teiste silmis lolliks jäämist üle kõige.

Niisiis olge julgemad, kaasmaalased. Küsige küsimusi ja ärge kartke, et teid peetakse lolliks. Kui küsid, paistad hoopis asjalik ja näitad üles oma huvi. Samuti teed teene kõigile neile, kellel on võib-olla tekkinud sarnane küsimus, kuid nad ei julge olla esimesed. Lisaks tekitad küsimuste esitamisega klassis meeldiva õhkkonna, mis innustab teisi õpilasi kaasa rääkima. Küsimine ei ole tüütu ajaraiskamine. See teeb teene kõigile ja tulemuseks on rohkem teadmisi ning paremad hinded. Kui keegi panebki korra-kaks pahaks, siis on see vaid sellest, et iga võõras asi tundub alguses veider.