Emelle rääkis, kuidas tundis end noorena pidevalt paksu ja koledana, ehkki polnud kunagi ülekaalus. Tema haigus oli kohati lausa nii hull, et ta keeldus istumisest, seisis vaid pidevalt püsti, sest see põletavat rohkem kaloreid. Keskkooliajal haigestunud Emelle käis ebatervislikult palju jõusaalis rassimas ning lõpuks oli tema keha nii hapras seisus, et skelett kumas jõuliselt naha alt läbi.

Haiguse küüsis vaevelnud Emelle ei võtnud lähedasi ega sõpru kuulda, kui nood rääkisid, et ta peaks kiiremas korras meditsiinilist abi saanud. Kokku viibis naine haiglas seitsmel erineval korral. Oma haiguse kõrgpunktis kaalus Emelle vaid 32 kilogrammi.

Emelle sõnul olid talle teel tervenemise poole suureks inspiratsiooniks ja abiks teiste anorektikute paranemislood sotsiaalvõrgustikes.