Kinnitab kõlakaid? Alari Kivisaar käratas Sky Plusi otse-eetris: no see pull pannakse ju kinni!
Hirmo alustab pärast muusikapala delikaatse teemaga: “Ei ole õnnestunud meil sellel nädalal tabada oma kallist kolleegi — Kivisaart, kes ei ole siin eelnevatel tööpäevadel endast märku andnud. Vaatame, äkki proovime korra veel, sest nagu ütleb vana Tõstamaa vanasõna — lootus sureb ju viimasena.”
Saatejuhid arutavad, kas lõpuks saavad nad oma töökaaslase kätte, kuna eelnevalt on see olnud kui hüüdja hääl kõrbes — telefon oli pidevalt väljalülitatud. Siiski neil veab ning pärast pikka kutsumist otsitu vastab.
”Kivisaar!” hüüab Hirmo rõõmsalt telefoni, mille peale vastab Kivisaar hulka vähema entusiasmiga: “No mina jah.”
“No jumalaime, tahaks küsida nagu klassikud: kus sa oled olnud kõik need aastad?” küsib Hirmo kolleegilt, kes vastab nüüd juba elavamalt: “No te ikka ei jäta ka jonni.”
Järva, kes hääle järgi kõlab natuke solvunult, hakkab aru pärima: “No kes siin jonni ei jäta? Me oleme sind tööle oodanud ja ausalt öeldes ma tean, et naiste fantaasia on vahel piiritu, aga ma olen hakanud siin juba igasuguseid asju ette kujutama.”
Armastatud raadiohääl mainib, et tahaks neid asju kunagi kuulda, mispeale pugistavad eetris olevad saatejuhid naerda. Hirmo asub lõpuks ettevaatlikult asja kallale: “No põhimõtteliselt me olime ikkagi sinu pärast mures siin.” Kivisaar rehmab: ”No mis minu pärast ei ole vaja midagi muretseda. Ma muretsen hoopis teie pärast, et te olete marutublid ja teete seal ikkagi kõigele vaatamata tööd.
Järva, kes ei tee öeldut märkamagi, hakkas hurjutama: “No kolmapäeval oli tööpäev ikkagi.” Hirmo sekundeerib: ”Meil on vahepeal siin mitu tööpäeva olnud. Sa ei tea sellest midagi?” Kivisaar, kes on kui vana rahu ise, nendib rahulikult: “Mina tean väga hästi, aga te ju teate ka, et need on ka teie viimased tööpäevad.”
Järva, kes endiselt ei tee kadunud kolleegi juttu kuulma, kõneleb tööpaevadest edasi: “Esmaspäev ja teisipäev olid vabad päevad, aga kolmapäevast, 27. kuupäevast oleme me siin tööl olnud ja ma sain aru, et me kõik oleme tööl.” Kivisaar rehmab taas, et mis seal enam vahet, mispeale on saatejuhid kui suu peale kukkunud ning ei oska midagi öelda.
“No see pull pannakse ju kinni,” jätkab Kivisaar. Eetrisolijad on end kogunud ja küsivad, kas tal on depressioonihoog või tõmbas ta end jõuludega üle. Kivisaar ei tee neid kuulmagi ning laseb edasi: “Ma ei ole ju ainus, kellele on teada, et Sky Plus lõpetab.” Hirmo ja Järva on täiesti segaduses.
“No minge kodulehele, vaadake — countdown (eesti keeles taimer. — toimetuse märkus) käib. No ma saan aru, et see on võib-olla natuke ülbe, aga mul ei olnud enam eriti tuju tulla sinna viimaseks pooleks päevaks. Hoidke lippu kõrgel ja kohtume võib-olla mõnes teises situatsioonis, mis on ägedam.” Järva, kes on end natuke kogunud, hüüatab: “Oota nüüd! Skyplusi kodulehel on tõesti countdown käib. Midagi hakkab läbi saama, aga mis asja sa räägid?!”
Kivisaar, kelle jututuju on otsa saanud, soovitab: “Minge, rääkige programmidirektoriga või peadirektoriga või omanikuga või kellegagi.” Mees lisab seejuures ka positiivse noodi: “Aga te olete tublid! Ma ei saagi praegu rohkem rääkida kahjuks, head uut aastat!”
Saatejuhid on sellisest avaldusest täiesti tummad ja kogelevad, lõpuks saab Järva küsitud, kas kadunud saatejuht teisipäeval naaseb. Kivisaar pupsub naerda: “Homoristid! Aga kuulge tšau, tõesti on hetkel kiire.” Kõne katkeb ning Järva küsib enne muusikapala algust: “Kas see on see koht, kus paus kannab?”
Kristjan Hirmo ei soovinud hommikust kõnelust kommenteerida, Alari Kivisaar on jäänud tabamatuks.
