“Kui ta nägi ikkagi lolli inimest, kes oma lollust eksponeeris, oli ta salvav, oi ta oli salvav. Seda oli näha muidugi ka tema saadetes,” ütleb Pihlamägi.

Olavi Pihlamägi nendib, et nii mõnelgi korral hakkas ta vaataja mõtlema, kas niimoodi käituda on ikkagi ilus: “Inimese nõrga koha tabasid sa ära ja sa said aru, et seal taga ei ole mitte midagi — ära urgitse edasi, sest see muutub piinlikuks! Aga ta sai aru, et see inimene varjab oma lollust ja tahtis näidata, et ta on rumal.”

“See tal muidugi õnnestus ja neid inimesi, kes on teda kunagi tõsiselt solvanud, neid ta loputas ikka teleekraanil täie mõnuga. Ma ei hakka nimesi nimetama, aga oli ikkagi saateid, mille puhul ma mõtlesin, et lõpeks see juba ära, sest see lihtsalt oli piinlik ja ka valus,” meenutas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid