Kuna Eesti on mereriik, siis on ülesandeks küpsetada meistriteos, mis sisaldab mõnd mereelukat. Küpsetada ei tohi sel korral kalapirukat vaid midagi, mis sobiks isegi vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtu pidulauale. Küpsetise formaat on igaühe enda otsustada – see võib olla ükskõik mis – pärmitaignapirukast muretaignakorvikeseni. Pinge on laes, sest finaali tahavad pääseda kõik.

Kristiina esineb huvitava ideega – ta küpsetab nullist saia ning täiendab seda tursamaksamäärdega, kirsiks tordil on granadillimääre. Triinu läheb tagasi juurte juurde ja küpsetab pirukaid, mille täidiseks on kilu- ja munatäidis ning lõhe- ja kodujuustutäidis. Stanislav valmistab kasukaga täidetud korvikesi. Patrikul on kavas wellingtonipirukas kalaga. Ta pakib taina sisse lõhe, millele lisab maitset ürdivõi. Kuigi üheski raamatus pole kirjas, et Patriku valitud Wellingtoni pirukas peaks olema kalakujuline, suudab kohtunik Ants Patrikut rohkem pingutama meelitada ja veenab poisi küpsetist kalakujuliseks vormima. Patrik higistabki püüdlikult oma Wellingtoni kohal ja nuputab, kuidas saaks küpsetisele uimed külge küpsetada.

Tehnilises ülesandes tuleb tegemist teha Schwarzwaldi koogiga. See tort on Saksamaalt pärit uhke, priske ja rikkalik vahukoore-kirsi-šokolaaditort. Võiks ka öelda, et tegemist on lausa patuse magustoiduga, sest kirsid saavad enne vahukoore sisse sukeldumist rahulikult kümmelda kanges alkoholis. Osalejaid rabab koogi sisse minev vahukoorekogus. Õde, venda teevad koostööd ning selline tandemina töötamine paneb Triinu veidi kulmu kergitama – kas kõrvaline abi on nii suures mahus lubatud või on tegu ebaausa võistlusega? Pinge on kõva. Stanislav on kogu võistluse vältel oma pulssi mõõtnud ning tunnistab, et selline koogiralli on võrdne poole maratoni jooksmisega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena