Andrus Veerpalu

Andrus Veerpalu

Andrus Veerpalu andis dopinguproovi 2011. aasta jaanuaris, järgmisel kuul sai ta teate, et tema proov sisaldas liiga palju kasvuhormooni, sama kinnitas ka B-proovi avamine aprillis. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. “Tahan paluda vabandust kõigi pöidlahoidjate ja lähedaste ees, kes on pidanud viimasel nädalal närvipinget taluma,” sõnas Veerpalu toona aprillis toimunud pressikonverentsil.

Eestlaste usk oma suusasangarisse oli aga kõigutamatu: kohe tekkis suhtlusportaali Facebook kümneid tuhandeid eestlasi kokkukoguv kommuun “Usume Andrus Veerpalu!”. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. aasta 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.

Peeter Oja

Harju maakohus tunnistas möödunud septembris Peeter Oja süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja mõistis talle karistuseks kuus kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulub kolm kuud ja 28 päeva. “Ma lihtsalt tahan vabandada kõigi ees ja ütlen, et mul on väga piinlik selle pärast. Kahetsen ja rohkem pole mul öelda midagi,” sõnas Oja TV3-le.

Ka Delfi püüdis Ojalt kommentaari videosse saada, kuid ta keeldus. “Ma olen juba nii paljudele rääkinud. Olen väsinud ja ilmselgelt ei tunne ennast väga hästi,” rääkis näitleja Delfile.

Taavi Rõivas

Oktoobri keskpaikas ilmus Eesti Päevalehes lugu, kus paljastati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ametliku delegatsiooni liikmete ebaväärikas käitumine Malaisias korraldatud peol. Peol viibis ka reformierakondlasest ekspeaminister Taavi Rõivas.

Toonane riigikogu aseesimees tegi läbi tõelise vabandamismaratoni: mees vabandas nii Delfi veergudel ja Postimehe otsestuudios kui ka “Aktuaalse kaamera”, “Ringvaate” ja “Kolmeraudse” kaamerate ees. Rõivas ütles mitmetele meediaväljaannetele, et ei suudelnud ega käperdanud Malaisias oma tantsupartnerit. Päevalehes ilmunud looga oli mees enne trükkiminekut tutvunud, kuid seal ta suudlemist tagasi ei lükanud. Rõivase sõnul polnud tal see tehtud kokkulepete tõttu võimalik.

“Meil oli Päevalehega kokkulepe, et ei esita ühtegi isikustatud süüdistust. Nad lubasid mulle, et nad ei ütle ühtegi detaili isiklikult minu kohta. Mul ei olnud võimalik midagi ümber lükata. Miks Päevaleht sellest kokkuleppest detailselt kinni ei pidanud, seda tuleb küsida Päevalehe ajakirjanikelt,” vastas Rõivas Delfi küsimusele, miks ta lehes suudlemist ja käperdamist ümber ei lükanud, kuigi selleks oli võimalus (Vaata lähemalt SIIT).

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo

Vägivallaskandaali keerisesse sattunud NO99 teatri juht Tiit Ojasoo vaikis pärast naisalluva vastu käe tõstmist pikalt, kuid “Aktuaalses kaamerale” antud intervjuus murdis ta viimaks vaikuse, tunnistades ERRi ajakirjanik Elo Ellermaale, et vägivallale ei leidu kunagi õigustust.

“Juhtus üks kahetsusväärne kokkupõrge, mille põhjused olid isikute vahelised ja ma ei oskagi seda kuidagi rohkem selgitada. Vägivallal pole kunagi mitte mingit õigustust ja tegu polnud teatriga seotud intsidendiga,” rääkis Ojasoo, lisades juurde, et tegelikult oleks veel hullem, kui asi oleks olnud tööalane. Küsimuse peale, mis siis tegelikult juhtus, vastas ta aga puiklevalt, et kuna politsei, prokuratuur ja sotsiaalkindlustusamet tegelevad asjaga, siis ei saa ta paraku avada, mis täpselt ja kuidas juhtus.

“Ma olen mõelnud oma võimaluste üle elus korduvalt ning jah, olen mõelnud ka teatrist lahkumisele, aga kuna me oleme kannatanuga leppinud ja leppimismenetluse idee seisnebki ju selles, et inimesed andestavad ja lähevad oma eluga edasi, siis praegusel hetkel leian, et minu teatrist lahkumine tekitaks veel suuremat kahju,” tõdes ta ja nentis, et suhted trupiga on töised ja head. “Me oleme rääkinud sellest, mis tulevik toob, selgitasin neile ka tagamaid ja minule jäi sellest kohtumisest hea tunne,” rääkis ta, lisades juurde, et tegelikult on intsident trupile juba ammu teada. “Neil oli ka mulle sõnumeid, mis on aga liiga spetsiifilised, et neid Eesti rahvaga jagada. Seda, kas nad suhtuvad minusse endiselt kui autoriteeti, peate nende käest küsima.”

Ojasoo kinnitas, et tegu oli vaid ühe sellelaadse vahejuhtumiga ning linna peal liikuvatest kuulujuttudest ta end häirida ei lase. “Täna trupiga arutasime ka erinevaid linnalegende ja sealt tuli väga naljakaid lugusid välja. Mul on sellest väga kahju, aga nagu ikka, linna peal liigub igasuguseid põnevaid lugusid.”

Siiri Oviir

Emadepäeva kontsert,Aasta ema

Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir, kes sattus aasta ema tiitli valimise skandaali, sõnas intervjuus saatele “Radar”, et ta ei tahtnud ühtegi ema solvata, tema “Ringvaate” sõnakasutus kukkus lihtsalt pahasti välja.

Oviir väljendas 18. aprillil “Ringvaates”, et aasta emaks ei kõlba naine, kes igal aastal lastele uut isa tutvustab — selle vastu aitavat vaid abielusolek. See mõttekäik hakkas koheselt elama oma elu ning sellest rääkisid kõik. Oviir tunnistas “Radaris”, et otsesaate sõnastus läks rappa.

“No eks üks minu kahetsusväärne sõnavääratus, mida ma oma eelmist elu arvestades, ma olin ikka pea 25 aastat poliitikas, poleks tohtinud juhtuda,” tunnistas Oviir ja lisas, et teema on ka temal väga südames ja ta läks endast välja.

“Vabandan ka teie saates ja see ei ole esimest korda, kui ma kellelegi tegin oma ütlemisega haiget. Aga mõte ei olnud selles, et kedagi solvata või kellelegi teha haiget. Vabandust, need emad, kes tundsid ennast puudutatuna,” sõnas Oviir.

Kersti Kaljulaid

Kui traditsiooniliselt järgneb presidendi uusaastatervitusele hümni esitamine, siis tänavu, vastu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, mitte. Vabaduse väljakul oma uusaastakõne pidanud president Kersti Kaljulaid tõdes, et tal on kurb ja vabandas, et uusaastaööl ETV programmis hümni ei mängitud. Hümni puudumine kontserdiplatsil tuli ka temale halva üllatusena. Kaljulaid uskus, et uue aasta esimestel tundidel hümn tele-eetris siiski kõlas.

“Mul on kurb ja ma vabandan, et uusaastaöö ETV teleprogrammis hümni ei mängitud. Minule tuli hümni puudumine kontserdiplatsil halva üllatusena, kuid uskusin veel ka uue aasta esimestel tundidel, et tele-eetris see hümn siiski kõlas,” sõnas Kersti Kaljulaid. “Teleprogrammi koostamisel keegi presidendi arvamust ei küsi. Ei peagi küsima. Minu kantselei oli küll informeeritud ja seepärast tunnen ennast samuti süüdlasena ja vabandan.”

“Samas tahan tänada ERRi võimaluse eest see kõne Vabaduse platsil pidada. See oli tore kogemus seista rahvaga vabaduse platsil silmitsi ja kõneleda Eestist. Ma olen kohaletulnutele selle eest väga tänulik!”

Kaljulaid jätkas, et Eestis on arvamusvabadus. “Ka presidendi kantseleis ei väljenda nõunikud minu seisukohti, kui nad seda just ei ütle. Minu nõunikud on nii Liia Hänni kui Taavi Linnamäe. Neil on mõlemal ja alati õigus oma seisukohtadele ja nende vabale väljendamisele. Täna on minu seisukoht sama, mis Liia Hännil. Ühtlasi tänan Liiat selle aasta eest, mis ta Kadriorus meiega töötas ja soovin tugevat tervist uueks aastaks,” märgib ta.

“Minu seisukohta teavad need, kellega koos meie hümni ära laulsime juba saluudi ajal. Kuid tol hetkel mina veel ei teadnud, et ka tele-eetris hümni polnud. Minu arvates oleks pidanud olema.”

Hannes Võrno

Hannes Võrno

Eesti Kirikule antud intervjuus palus Hannes Võrno andeks kõigilt, kellele ta haiget on teinud ja lisab, et ei süüdista endist elukaaslast milleski.

Mai algul ilmus LP-s portreelugu Võrno endise elukaaslasest Häli Veskarust, milles paljastus telestaari koduseinte vahele jäänud pale. Võrno väitis Eesti Kirikus, et Hälit kasutati ära, teda ta ei süüdista. “Ma hoolin Hälist kui oma laste emast ja soovin, et ta saaks oma eluga edasi minna ja oleks õnnelik.” Antud loost õppis Võrno enda sõnul, et inimesed peavad omavahel rääkima. “See kipub ununema ning võib viia saatuslike tagajärgedeni.”

“Kõigile, kes on saanud minu tõttu haiget ja kellel nüüd hinges pettumus või kurbus, neile ütlen sügavalt südame põhjast, häbenemata silma vaadates: andestage mulle, palun.”

Jaanus Karilaid

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid vabandas suvel Yana Toomi ees. “Ta helistas mulle hommikul kella poole kümne paiku ja ütles, et valimisliitu ei tule, kui ma tema ees vabandan, ning andis aega järele mõelda,” lausus Karilaid väljaandele Lääne Elu.

Karilaid vabandas Toomi ees oma fb-lehel, kuhu ta tegi enne keskpäeva postituse: “Lähtudes riigimehelikkusest ja mehelikest kaalutlustest ma vabandan Yana Toomi ees.”

“Taandan oma isikliku platvormi, et erakond saaks edasi minna. Arvestasin Jüri Ratase soovi. On tähtis, et erakond end enne kohalikke valimisi ei nõrgestaks,” ütles Karilaid Lääne Elule.

Sama päeva pärastlõunal teatas Toom, et eraldi nimekirja ei tule.

Alina Tubli

Jüri Ratase nõunik ja Keskerakonna noortekogu esimees Alina Tubli vabandas suvel avalikkusesse lekkinud skandaalse sõnavõtu pärast.

“Vabandan nii erakonnakaaslaste kui avalikkuse ees, et meediasse sattunud sõprade privaatne sotsiaalmeedia vestlus inimesi avalikult solvas või halba valgusesse jättis. Kahetsen, et ületasime oma naljadega hea maitse piiri ning jätsime kõrvaltvaatajatele vale mulje. Kinnitan, et oleme juhtunust õppinud,” teatas Alina Tubli Delfile antud kommentaaris.

Keskerakonna juhtkonna liikmetele saadeti juuni alguses koopia Keskerakonna noortekogu juhatuse liikmete kinnisest vestlusest, kus noortekogu juhiks olev peaminister Jüri Ratase nõunik Alina Tubli sõimab inimesi, lubab neile peksa anda ja planeerib erinevaid intriige, et ebameeldivad inimesed ei saaks erakonnas häid kohti. Vestlus oli lisaks intriigidele lihtsalt täis erakonnakaaslaste kommenteerimist. Näiteks arvustas Tubli Pirita linnaosavanem Tõnis Mölderi Facebooki lehte. Tubli eriliseks vihaobjektiks on noortekogu juhatuse liige Triinu-Liis Paabo ja tema toetaja, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Näiteks võttis Tublilt kõvasti energiat, et tõrjuda Paabo Keskerakonna roheliste kogu juhatusest.

Erakonnakaaslasi ähvardanud Alina Tubli astus pärast skandaali lahvatamist tagasi Keskerakonna noortekogu esimehe kohalt, kuid jätkas tööd peaminister Jüri Ratase büroos.

Aivar Pohlak

Jalgpallikuningas ja maamees Aivar Pohlak andis möödunud nädalal ETV saatele “Pealtnägija” oma seni pikima ja põhjalikuma intervjuu. Saatelõigu vältel ei istunud saatejuht ja intervjueeritav pelgalt ühe koha peal, vaid sõitsid ka autoga ringi. Sõidu ajal ei kasutanud Pohlak aga turvavööd ning see pälvis televaatajate halvakspanu.

“Pealtnägija” meeskond avaldas sotsiaalmeedias toimunu üle kahetsust. “Aivar Pohlak ja Pealtnägija vabandavad — mitmed valvsad televaatajad juhtisid tähelepanu, et viimases saates olnud loos ei kandnud autos filmitud lõigu ajal Aivar Pohlak turvavööd. Tegemist oli tööõnnetusega ja muidu 90 000 kilomeetrit aastas sõitev Pohlak kinnitas Pealtnägijale, et kannab igapäevaselt ohutusvarustust nii nagu kord ja kohus.

Turvavöö kandmine on kohustuslik nii jalgpallikuningale kui ka igale teisele inimesele, sest see päästab elusid.”