“Ma ei tahtnud, et see asi läheks meediasse, sest ma lootsin, et süüdlane tuleb välja. Asi oli nii, et minu auto parkis öösel ja keegi sõitis lihtsalt kurjalt sellele sisse ning põgenes sündmuskohalt. Ta ei jätnud mingit teadet, mitte midagi. Ma olen vihane, et ta põgenes sündmuskohalt, mitte otsasõitmise pärast. Noh ikka juhtub ju kogemata, kui sõita ei oska. Kui mina oleksin süüdi olnud ja mul oleks kiire olnud, oleksin kohe pannud teisele autole kojamehe vahele lipiku, et mina olen see, sõitsin sulle otsa. Oleksin oodanud samasugust käitumist vastu ja ma ikkagi loodan, et see inimene tuleb välja.”

“Ma olin väga kurb selle pärast. Eks see ole politsei töö, ma olen kõik info neile edastanud. Eks seal võib tulla, kes on kahtlusalune. Kui ma saaksin sellele inimesele sõnumi edastada, ütleksin, et ta ei pea minuga üldse kokku puutuma. Edastagu oma andmed politseile, see oleks väga-väga tore. Ega tema ei pea ka ju midagi maksma, seda maksab tema liikluskindlustus."

"Mu auto on mulle äärmiselt kallis ja ma sõidan iga päev nii palju, et see on nii kurb, kui ma pean ta jälle remonti viima," lausub Kõpp lõpetuseks lootuses, et paharett end siiski näole annab.

Kalvi-Kalle kasutas suvel seda autot ka magamiseks

Ka vähem kui aasta tagasi, eelmise aasta märtsis sattus Heleni kuldne jõuvanker plekimõlkimisse. Raatuse tänava ja Narva maantee ristmikul põrkas tema sõiduk kokku teise autoga. Õhtulehe lugeja teatel sõitis Heleni auto sisse nende ees liikunud masinale, mille juht olevat äkki pidanud pidurdama liiklushuligaani pärast. Pealtnägija sõnul oli autoroolis Helen, kes oli teel Kalvi-Kallele bussi vastu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena