Videos on esindatud erivajadustega modellid. Nii näeb Tommyt tantsu keerutamas elektrilistes ratastoolides tantsijatega ning samuti esitab ühe vägeva tantsunumbri amputeeritud jalgadega kaunis blond näitsik.

“Tegemist on täielikult fantaasiamaailmaga, paralleeluniversumiga, ehk siis keegi ei lähe Ridley Scottilt ”Blade Runneri” kohta küsima, et mida tema filmis kujutatu esindab. Tegemist on fantaasiaga ja iga inimene leiab sealt midagi läbi oma silmade vaadates, mida see tema jaoks tähendab või mida see temas tekitab. Sama ka karakteriga — need on minu oma X-Menid ja nende päritolust ei tasu mingit meie reaalsuse loogikat otsida,” sõnas Tommy Cash.

Kirglikumad fännid on täheldanud, et viimase aasta-paariga on Tommy Cashi muusikavideote pildikeel muutunud värvilisest gängster-maailmast hoopis tasakaalukamaks ning sügavamaks, tonaalsuse mõttes oluliselt rahulikumaks. “Iga artist liigub oma loominguga koguaeg ikka edasi ja fännid on seda siiani väga hästi vastu võtnud, pigem on see rahvast juurde toonud,” sõnas Cash Publikule.

“See on nii, nagu Kendrick Lamar ütles: “Mul on kõriauguni Photoshopist. Näidake mulle midagi loomulikku, nagu tagumikud, millel on venitusarmid!“ — minu jaoks on asi sarnane. Mind tõmbab reaalsuse poole. Kui ma esitlen ennast, siis ma ei riputa endale külge ehteid, mis pole minu omad. Ma tahan näidata erinevaid inimesi, kohti, asju, mille puhul inimesed ei tunne end võib-olla nii mugavalt. Kõik erilised inimesed on minu jaoks kaunid,” sõnas Cash väljaandele Dazed and Confused.

Cash on varasemalt öelnud, et esindab postsovietlikku räpiskeenet ning tunneb, et jääb selle skeene esindajaks surmani. “Ma olen üks neist kuttidest, kes on tegelikult ka pärit sellest kultuurist, ma ei röövi lihtsalt kellegi teise subkultuuri. Ma olen postsoviett surmani,” sõnas Cash.

“Pussy, money, weed” video on Tommy Cashi ja Anna-Lisa Himma ühislooming.