Film räägib noorte võitlusest surma ja suurkorporatsioonide vastu, vennastumisest, kokkuhoidmisest, kus ellujäämise ning sõbra päästmise nimel ei ole filmi kangelastele mitte ükski takistus ebareaalne ega ületamatu.

"Labürindijooksja" filmiseerias on kokku kolm osa, mistõttu oleks hea kui vaataja oleks vähemalt esimest osa näinud, sest siis tekib võrdlusmoment, et mille nimel ja miks need noored hullupööra ringi rassivad. Samas, kui teine osa on nägemata, siis see märkimisväärselt kolmanda osa vaatamist ei raskenda. Mõned uued tegelased on küll lisandunud, kuid vaatajale selgitatakse kohe ära, kes nad on ja mis on nende roll selles maailmas.

"Surma ravim" on väga intensiivne film, mis kestab kauem, kui tal tegelt sisu pakkuda on: poiss läheb sõpra päästma, satub vastamisi kuripahadega, peab nendega võitlema ning seejuures ka ise ellu jääma. Vahepeal sõidetakse palju autodega, paugutatakse püsse ning korratakse sama asja paar korda üle. Kas see maailma päästeoperatsioon ka noortel õnnestub, saab vaataja kinos ise kaeda.

Ja kuigi tegelased surevad ühtelugu ja peategelaste ellujäämisšansid on läbi filmi madalad, leitakse koos kavalaid lahendusi, kuidas võimu vastu võidelda ning selle tõttu on ka käesolev film natuke vähem masendavam kui enamus tulevikus aset leidvaid filme. Visuaalselt tüüpiline hollivuudikas, mitte mingil moel eristuv toodang sobib vaatamiseks, kui ei taha palju kaasa mõelda ega ridade vahelt lugeda. Võib olla ongi see hea, et film on lihtne – ei ole skeemitamisi – on head ja on halvad ja siis osad, kes ei tea kummal pool nad olema peaksid ja kas tasub üleüldse pooli valida.

Pooled aga valitakse ning igaüks teeb oma valikud ise, lahtised teemad enamjaolt lõpetatakse ning elu läheb edasi või siis just algab täiesti otsast peale, oleneb millise künka otsast vaadata. Ja rohkem seda jauramist ei jaksaks vaadata kah, seega tore, et nad nüüd lastakse sugumürskudel suguküpseks saada, enne kui järgede või eellugude tegemise isu peaks peale tulema.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid