Ehkki abieluettepanek kõlas juba tutvuse teisel päeval, ei andnud Eve kiirelt järele. „Ütlesin, et elame niisama koos,” tõrkus näitlejanna, kes kiiretest pulmadest huvitatud ei olnud. Järele andis ta küll, aga alles järgmise aasta sügisel, kui last ootas.

„Mina olin sellega, et tänaval järele vaadatakse, harjunud, ja mind see otseselt ei häirinud,” muigab Eve, kes enam ammuilma hindavatele pilkudele ja sosistavatele suudele tähelepanu ei pööranud. „Olin lõppude lõpuks ju filminäitleja Eve Kivi, mitte pelgalt olümpiavõitja naine.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena