Tühjad lehed raamatu lõpus! Helle Meri räägib romatilise loo Lennartisse armumisest
Helle Meri elab juba viimased 12 aastat üksi Viimsis asuvas majas. Meri ainukene tütar elab Soomes, abiliseks käib riigi poolt palgatud autojuht. Viimased aastad on naine avalikkuse tähelepanu eest eemale hoidnud eelkõige terviseprobleemide tõttu.
"Ma läksin ise näitama oma pumpa. Suurepärased arstid PERH-st tegid mulle operatsiooni ja andsid mulle uue käigu sisse, ma olen selle eest nendele kohutavalt tänulik. Ma olen lihtsalt üliõnnelik, et olen siin maa peal," sõnas Helle.
Naine sõnas, et presidendiprouana püüdis ta alati jääda iseendaks, kuid kui temale vastu mängiti rolli, siis vastas ta samaga.
Helle ja Lennart kohtusid juba kaheksakümnendatel, kui mõlemad veel oma eelmiste elukaaslastega abielus olid. Täpset armumise hetke naine meenutada ei oska, kuid üks seik tuli talle siiski meelde.
"Olime tema sünnipäeval Nõmmel ja vaatasin seal tema raamatuid. Seal oli Eesti Entsüklopeedia köide, mille lõpus olid tühjad lehed. Lennart tuli, ütlesin "need tuleb ju täis kirjutada" ja siis me tegimegi seda," meenutas Helle.
"Ma ei usu, et kellelgi on see, et koguaeg on puhas siid ja maasikad," vastas ta küsimusele, et kas suhtes oli ka raskeid aegu. Kõige rohkem häiris teda Lennarti juures pidev hilinemine.
Tänavu kavatseb Helle Meri minna ka Tartusse, president Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi 100. juubeli vastuvõtule. Lennartile järgnenud presidentide tööd ta pikemalt analüüsida ei soovi.
"Mina ei hakka selle üle targutama, see oleneb inimesest ja tema visioonist. See, kas see mulle sobib on iseasi."
Helle Meri sõnas 2006. aastal, et ei ole suutnud Lennarti surma pärast nutta. Täna sõnas ta "Pealtnägijale", et endiselt ei ole tema näol tegemist "nutunaisega".
"Inimesed peaksid oskama oma südant hoida ja nutta, aga mina ei oska seda."
Lennart Meri suri Helle Meri sünnipäeval, see oli naise elu kõige raskem päev. "Tuleb niimoodi toime tulla, et enam halvemaks minna ei saa, võib ainult paremaks minna."
Helle sõnab oma väidetava kinnisuse kohta, et ta ei peagi ennast kõigile avama. "Mulle endale küll meeldib, kui inimeses on saladus. Las inimesed ise otsivad seda saladust."
Praegu Eestis toimuvaga naine rahul ei ole. "See on hullumaja, mis praegu on, mina ei saa üldse aru mitte midagi. See on nii, et ma võin kõike teha, aga ma ei vastuta mitte millegi eest. Mis see tähendab, millal me ükskord inimesteks saame?"
Mõne nädala pärast toimuvate juubelipidustuste ümber käivatest skandaalidest soovitab Meri üle saada.
"Mina vägivalda, eriti jalaga vägivalda, ei pea heaks tooniks. See on jälk. Teate, see on juba sealmaal, Eesti rahvas, olge rõõmsad, pidutsege. Jätame nüüd ükskord järele. Ma ei kiida seda üldse heaks, aga palun liigume edasi. See on sajas juubel, mitte viisteist või kakskümmend!"
