10 valet, mida sa oled tänu märulifilmidele uskuma jäänud
1. Lihashaav ei tee midagi
2008. aasta "Rambos" (ja tegelikult ka kõikides teistes võimalikes märulifilmides, aga "Rambo" on lihtsalt hea näide, sest see uskumatult verine) saab Stallone kehastatud John Rambo päris mitu korda kuuli, aga käitub nii nagu poleks midagi juhtunud (nojah, õlast hoiab kinni, sest valus ja veri voolab), aga reaalsuses on see ikka väga tõsine haav, mida võib küll kohe terveks ravida, kuid jääb ikkagi püsivalt valu tekitama ja võib kaasa tuua ka käe halvatuse.
Rambo on oma karjääri jooksul vist 100 korda kuuli saanud, aga kõik liikmed on tal jätkuvalt vägagi terved.
2. Mõõgavõitlus ongi selline
Mõõgavõitlus ei tähenda, et mõõku pekstakse niisama üksteise vastu (neid nüriks tehes) ega üritatud teha eriti uhkeid ja stiilseid lööke. Tegelikult oli mõõgavõitlus julm ja mõeldud vastase koheseks tapmiseks või haavamiseks. See, mida näiteks "Kariibi mere piraadid" meile näitas? Täiesti vale.
Reaalsuses põigeldi mõõgalöökide eest, lööke suunati edasi mõõga lameda poolega ning turvis oli mõeldud löökide vastu võtmiseks.
Ridley Scotti "The Duellist" on näiteks hea näide filmist, kus mõõgavõitlus mõjub reaalsena.
3. Summutiga relv on hiirvaikne
Summutiga relva heli on tõesti vaiksem kui tavalise relva oma, kuid mitte nii hiirvaikne kui filmides. Reaalsuses on see endiselt väga vali ning kaugeltki mitte nii vaikne, et saaks tulistada nii et keegi ei kuule.
Tavalise relvaga tulistades oleks heli 140-160 db, aga summutiga oleks see 120 või 130 ehk siis mitte just väga palju vaiksem, aga samas piisavalt, aga mitte jälle nii vaikne nagu filmides.
Kui on tegemist näiteks .22 kaliibriga püstoliga ja kasutatakse subsonic laskemoona, siis ainuke asi, mis kosta (oleneb nii püstolist kui ka summutist) on relva mehhaniliste osade liikumise klõpsud, kuid enamjaolt kasutatakse filmides summutiga relvi, mis siiski nii vaiksed poleks, aga James Bondi või Jason Bourne'i filmis kõlab vaikne relv ägedamalt.
4. Kuulipildujal on lõputult kuule
Me kõik teame seda filmi.
Ja see on väga hea stseen väga heast filmist, millesarnaseid enam ei tehta. Asi võib olla selles, et Arnold on vana või siis pigem selles, et Hollywood võtab end liiga tõsiselt.
Paraku pole kuulipilduja salves nii palju kuule, et Arnold saaks korraga 100 vastast maha võtta nii et ta terve filmi jooksul ei pea kordagi salve vahetama. Kuulipilduja laseb niivõrd palju kuule minutis, et salved saavad väga kiiresti tühjaks. Arnoldil aga seda probleemi pole.
5. Autouksed peatavad kuule
Pea igas filmis jääb mulje, et autouksed on kuidagi maagilised - need on hea varjualused kuulirahe eest, sest jääb mulje nagu oleksid need tehtud muust materjalist kui ülejäänud auto.
Tegelikkuses ei taha sa kindlasti tulevahetuses väga kauaks autoukse taha peitu jääda.
6. Miinid ootavad, et jala pealt ära võtaksid
Kindlasti on palju dramaatilisem astuda miini peale, millest annab teada hästi vali klõps, et siis seejärel leiutada viis, kuidas jalg miini pealt ära võtta, ilma et ise õhku lendaksid.
Enamjaolt lendavad miinid ikka kohe õhku, sest milleks peaksid need ootama?
7. Snaiprid kasutavad laserit
Sest see annaks ju nende positsiooni ära ja seda eriti öösel. Snaipri eesmärk on jääda varjutuks, aga filmides kasutatakse seda dramaatilise pinge loomiseks.
8. Relvad tulistavad ise
James Cameroni "True Lies" on äge märulifilm, aga samas on selles stseen, mis jätab mulje, et kui tulistamise käigus näiteks Uzi maha pillad, siis laseb ikkagi edasi, mis pole võimalik, sest esiteks pole sõrm päästikul ja teiseks ei saa ükski moodsama aja relv maha kukkudes lahti minna.
9. Kuulivestid päästavad alati
Jah, kuulivestid päästavad elusid, aga kui tulistada 10 meetri juures automaatrelvaga, siis ei päästa ka see.
10. Leegiheitja on maailma parim relv
Leegiheitja on raske, seda saab korraga vähe kasutada ning sa oleksid väga lihtne sihtmärk.
Vaata lisaks:
10 asja, mis on loogilised ainult filmides.
10 viga, mis olid nii head, et jäeti filmidesse sisse.
