“Läksin sellisele esimesele tõsisemale tööle. Minust kõrgemal positsioonil meeskolleeg otsustas, et väga okei on mind tagumikust näpistada, kui ma trepist üles lähen,” kõneles Izmailova enda hirmsast kogemusest "Radaris".

Kuna abilinnapea on varasemalt rakendust leidnud vabatahtlikuna ning tema esimeseks tõsisemaks tööd peavadki enamik abilinnapea ametit, tekkis hirmus kahtlus, et naine peab linnavalitsuses kannatama endast kõrgemal positsioonil töötava meeskolleegi käperdamist. Niisiis palusimegi Zuzut, et ta avaks juhtunu tagamaid.

Taavi Aas ja Züleyxa Izmailova koalitsioonileppe allkirjastamisel.

“Kindlasti mitte, see on täiesti väga algeline mõtlemine, kui niimoodi pannakse kaks asja kokku. See asi, millest mina rääkisin, toimus nüüdseks juba rohkem kui 10 aastat tagasi, kindlasti pole see linnavalitsusega seotud teema.”

Kuna saates näidatud klipis jäi naise lause poolikuks, küsisime abilinnapealt ka seda, kuidas ta ebamugavast olukorrast välja tuli, kuivõrd kolleeg jätkas katsumist ka pärast seda, kui Zuzu ütles, et see ei ole normaalne. “Lõpuks ma saingi niimoodi, et ma tulin sealt kohast ära, see oli selle ettevõtte kultuur, seal oligi selline asi toona täiesti normaalne,” vastas Izmailova kümne aasta tagust kogemust meenutades.

Kuna Izmailova on ka ise seda kogenud, uurisime, kas tal ehk on lisaks roheliste ideede elluviimisele plaanis tegeleda ka ahistamise vastu võitlemisega. “Seda ma ei pea tegema abilinnapeana. See on täiesti normaalne kodanikuks olemise osa, et inimesi ei ahistataks, olgu nad siis mehed või naised,” oli naine suisa natukene tõredavõitu ning ei saanud aru, kuidas need kaks asja – ahistamine ja abilinnapeaamet – üldse seotud võiksid olla. “See saade oligi selle eesmärgiga, et nendele inimestele, kes räägivad, et selliseid juhtumeid ei ole ja see on ülepaisutatud teema, näidata, et see nii pole ja asi on tegelikult tõsine,” lõpetas naine, vastamata siiski, kas abimeerina ta ahistamise vastu võitlemiseks ka midagi ette võtab.