Kaunimate Aastate Vennaskond meenutas, miks nad on tavapäraste smokingute asemel pidanud kandma näärivana ja Jussikese kostüümi või pidanud laval olema üldse poolalasti

Tänases "Hommik Anuga" saates käis külas Kaunimate Aastate Vennaskond, kes tähistab tänavu juba 25. sünnipäeva. Saates meenutasid end emeriithurmuriteks nimetavad mehed tehtut ja rääkisid sellest, mis veel ees. Saatejuht Anu Välba küsimusele, mis on nende meeldejäävaim kontsert, vastasid mehed kui ühest suust, et tegu oli esinemisega ühes mõisas, mis algselt pidi olema välikontsert. Kuna Eesti suvele kohaselt oli too päev aga sajune, toimus kontsert mõisa ahtavõitu saalis. “Kogu see publik pressiti väikesesse mõisasaali kokku,” meenutas Jüri Lumiste, “seal oli palav, umbne, aga kontsert oli väga meeldejääv!”

Hannes Kaljujärv haaras sõnajärje seejärel enda kätte ja hakkas elavalt rääkima, kuidas seal oli maru palav. “Ma kohutavalt higistasin, seal oli nii metsikult palav.” Laulev näitleja ei jõudnud juttu lõpetadagi, kuna Toomas Lunge tahtis teha sissejuhatuse: “Siia tuleks rääkida see lugu, kuidas meie teejuhiks, eeskujuks, iidoliks on Andres Dvinjaninov.”

Seepeale ütlevad bändiliikmed kui üks, et tegemist on suisa guruga!

“See, mida Andres ütleb, on meile püha. Me alati paneme tähele, kuidas meie meister käitub reaalses lahinguolukorras,” lõpetab Lunge oma sissejuhatuse

“Kumiir,” hüüatab Kaljujärv Dvinjaninovi kohta ja jätkab juttu tolle meeldejääva mõisakontserdi kohta. “Ma higistasin ja mul oli häbi selle pärast, sest minu kõrval oli minu eeskuju, minu sõber, parim sõber, minu õpetaja Andres, kelle nägu oli täiesti kuiv.”

Teised kõrvalt meenutavad, kuidas nemad olid läbimärjad, isegi klaver olevat higistanud, aga Dvinjaninov ei teinud teist nägugi. “Tal ei olnud mitte midagi viga, seisis nagu jääkaru. Kontsert lõppes ja me läksime taharuumi ja vahetasime riided ära. Ja siis ma nägin Andrese selga - see oli nagu Emajõgi, selga mööda voolas alla selline kontsentratsioon. Eest on kuiv, aga tagant tuleb. Ja siis ma nägin, et ka tema on inimene, jumal tänatud. Aga milline professionaal!” ei jätku Kaljujärvel kolleegi kohta kiidusõnu.

Ansambel nimetab oma smokinguid tööriieteks ning need olevat suisa meeste parimad sõbrad, kellel igaühel ka nimi olemas. “Nendega juhtub seiklusi, mõni sõber aeg-ajalt hülgab meid. Sõidame näiteks kõik koos kuskile ja siis ikka avastad, et mõni mees seisab üksinda oma aluspükste väel ja tema sõber on jäänud kuskile teise kohta või ei ole üldse kaasa tulnud. See, kuidas me need olukorrad lahendame, on aastate jooksul jäänud meelde. Näiteks üks kord, õnneks oli talveaeg, meil oli mitu esinemist järjest ja ühel esinemisel ei olnud Hannese sõber enam kaasa tulnud. Hannes seisis siis aluspükste väel, leidsime õnneks kultuurimaja kapist ühe näärivana kostüümi. Kuna oli talveaeg, siis ta saigi tulla lavale näärivanana.”

Guru Dvinjaninov konstateerib stoilise rahuga: “Kostüüm on kostüüm.”

“Jüri on näiteks käinud laval Jussikese etenduse kostüümiga, mille me jälle rahvamajast leidsime, ta siis oli "Jussikese seitsmest sõbrast"," seletab Lunge. Lumistele meenub aga seepeale, kuidas Dvinjaninovil püksid maha jäid ja ta siis Lunge jagusid kandis. “Ma siiamaani imestan,” rääkis ta. Tegu olevat olnud sama kontserdiga, kus avastati, et Dvinjaninov on inimene, kes savuti palavuse käes leemendama hakkab.

“Toomas oli siis klaveri taga lühikeste pükste och sandalettidega,” meenutab Dvinjaninov, kuidas sõber ta hädast välja aitas.

“Andres ei oleks saanud ju seista inimeste ees oma plätudega ja lühikeste pükstega. Ma mõtlesin, et poen kähku inimeste vahelt klaveri taha, kes see mind ikka näeb. Istusin oma paljaste karvaste jalgadega, plätud jalas, aga smoking seljas. Ühe daami kontserdielamuse rikkusin ma aga sellega täiega ära, sest ta keskendus ainult mu plätudele ja paljastele säärtele. Ta vaatas mind terve kontsert,” meenutas Lunge ja imiteeris tolle naise hukkamõistvat ja ahastavat pilku. “Aga Dvin seisis lava ees selliste pükstega,” räägib Lunge ja näitab, kui kukekad olid sõbrale laenatud püksid tolle jalas, “aga see polnud üldse häbi.”

Vaata täispikka intervjuud saatest "Hommik Anuga" ERR-i kodulehelt.