Tom Secker ja Matthew Alford vaatasid läbi tuhandeid uusi dokumente, mis avaldati teabevabaduse seaduse raames. Freedom Of Information Act ehk teabebaduse seadus on 1966. aastal USAs vastu võetud seadus, mille alusel on USA kodanikel õigus valitsusasutustelt välja nõuda dokumente, mis ei ole salastatud.

Dokumentidest avaldub, et nii USA Keskluureagentuur kui ka Pentagon on pikka aega filmitööstusel silma peal hoidnud ja seda mõjutanud. Kui mõni film oli näiteks Pentagoni suhtes liialt kriitiline, muudeti see mahedamaks. See tõstatab erinevaid küsimusi, kuidas ja mil viisil Hollywoodi filmid inimesi mõjutavad ja propagandat edasi annavad.

Esmalt dokumente uurides jäi meestele mulje, et vaid väike osakond Pentagonis tegeleb filmide tsensuuriga, kuid hiljutised dokumendid näitavad, et Ameerika valitsus mõjutas 800 tuntud filmi ja rohkem kui 1000 telesarja osa. 2005. aastal arvati, et valitsus on mõjutanud kõige rohkem 600 filmi ja vaid käputäit telesarja.

Samuti näitab hiljuti avaldatud raamat National Security Cinema, et Ameerika valitsus on mõjutanud mitme tuntud filmi käsikirju, mille hulka kuuluvad näiteks James Bondi filmid, “Transformerid” ja paljud teised linateosed, mille on tootnud Marvel või DC.

Teleseriaalide hulgas on läbinud tsensuuri näiteks “Hawaii Five-O”, “Oprah”, “America’s Got Talent”, “Cupcake Wars” ja paljud teised. Lisaks on muudetud ka dokumentaalfilme.

Lisaks on USA Keskluureagentuur CIA toetanud rahaliselt mitmeid filme nagu James Bondi “Keravälk” ("Thunderball", 1965) ja Tom Clancy spioonithriller "Nähtamatu vaenlane" (“Patriot Games", 1992) Harrison Fordiga peaosas. Koostöös luureagentuuriga filmiti isegi sarja “Top Chef” üks osa, kus osales tollane CIA juht Leon Panetta, kes pidi saate lõpus magustoidu vahele jätma ja lahkuma, sest kriitilised tööasjad ootasid. Kas see stseen tehti meelega, et rohkem draamat lisada, aga kas see ka päriselt nii oli, jääb saladuskatte alla.

Kuidas sõjavägi Hollywoodi filme tsenseerib

Kui produtsent soovib näiteks Pentagonilt midagi filmiga seoses saada, tuleb enne neile käsikiri esitada, mis seejärel põhjalikult üle vaadatakse. Lõplik otsustaja on Phil Strub, kelle käest käivad läbi kõik Pentagoni jõudvad käsikirjad.

Kui käsikirjas on tegelasi, dialooge või stseene, mis võimudele ei meeldi, tuleb filmitegijatel muutused läbi viia. Kui käsikirja ümber teha ei soovita, siis kaotab produtsent võimaluse teha koostööd Ameerika kaitseministeeriumiga, mis tähendab, et igasugused rekvisiidid ja load jäävad saamata. Koostöö sujumiseks peavad produtsendid allkirjastama lepingu, milles nõustuvad sellega, et sõjaväel ja kaitseministeeriumil on igasugune õigus teha filmi käsikirjas endale sobilikke muudatusi.

Teinekord tuleb ette aga küllaltki suuri vaidlusi. Näiteks läksid Marveli üliedukale filmiuniversumile aluse pannud “Raudmehe” ("Iron Man", 2008) filmimisel Edwardi lennubaasides režissöör Jon Favreau ja kaitseministeeriumi nõunik Strub omavahel lause “People would kill themselves for the opportunities I have” pärast vaidlema. Strubi arust pidi lause kaduma, režissöör aga soovis, et see jääks. Peale jäi aga kaitseministeerium.

Lisaks on Hollywoodi filmides keelatud igasugused jutud ja stseenid sellest, kuidas mõni sõjaväelane sooritaks enesetapu. Isegi sellekohased naljad tsenseeritakse välja.

Näiteks tsenseeriti ka Bondi-filmist “007 ja igavene homne” ("Tomorrow Never Dies", 1997) välja lause, mida Bond oleks lennukist välja hüpates öelnud. Esialgses käsikirjas pidi ta ütlema: “You know what will happen. It will be war, and maybe this time we’ll win.” Ta oleks maandunud seda öeldes Vietnami vetes, mistõttu leidis Pentagon, et parem on lause eemaldada.

Kummalisel kombel eitas aga Strub, et kaitseministeerium linateost kuidagi toetas või mõjutas. Samas on filmi lõputiitrites tänatud Pentagoni koostöö eest.

Paljukirutud Ang Lee "Hulki" (2003) esialgset käsikirja muutis kaitseministeerium samuti üsna märkimisväärselt. Filmiandmebaasides ega lõputiitrites seda kirjas pole, et Pentagoniga tehti siiski koostööd. Esialgu pidi katselabor, kus Hulk loodi, olema sõjaväe oma. Hiljem muudeti filmi käsikirja aga nii, et laborit juhib endine sõjaväelane ja hilisem Hulki püüdmise operatsiooni nimi on “Angry Man” mitte “Ranch Hand”.

Nimelt on “Ranch Hand” ühe Ameerika sõjaväe operatsiooni nimi, mille raames lasti lennukitelt Vietnami maa-aladele miljoneid galloneid pestitsiide ja muid mürke, mis selle ala saastasid ja viljatuks muutsid.

Lisaks eemaldati filmist lause “All those boys, guinea pigs, dying from radiation, and germ warfare”, mis oleks olnud viide salajastele sõjaväeoperatsioonidele, milles tehti inimkatsetusi.

Mõned filmid on USA kaitseministeeriumi abist ja toetusest nii sõltuvad, et kui produtsent oleks koostööst keeldunud, jäänuksid need filmid tegemata. Näiteks vajasid toetust Tom Cruise'i “Tippkutt” ("Top Gun", 1986), “Transformerid” ("Transformers", 2007) ja “Kangelastegu” ("Act of Valor", 2012). “Tippkuti” teine osa jäi omal ajal esialgu koostöö puudumise tõttu tegemata ja nii juhtus veel mitmete filmidega, milles olid liiga karmid vihjed erinevatele sõjaoperatsioonidele.

Pole aga täpselt teada, kui laiaulatuslik on sõjaväe poolne tsensuur meelelahutuses, sest paljud dokumendid on avalikkusele varjatud. Avalikustatud dokumendid ei anna täit ülevaadet käsikirjade muutmistest, sest need on rohkem päeviku stiilis ülevaated. Küll aga on teada, et USA kaitseministeerium vaatab rangelt üle kõik projektid, mida nad toetavad ja mõned stseenid tuleb ka ümber teha.

Kokkuvõttes saab öelda, et mis puutub tänapäevasesse filmitööstusesse, on USA kaitseministeeriumil sama suur mõjuvõim kui filme tootvate suurfirmade juhtidel.

Samuti on nii filmide kui ka sarjade käsikirjade muutmises oma roll USA Keskluureagentuuril, mis sekkub samuti üht- või teistmoodi. Ka neil on selliste asjade ajamiseks oma mees – Charles Brandon. Tema kõige suurem mõju oli Al Pacino ja Colin Farrelli filmi “Spioonitest” ("The Recruit", 2003) käsikirjale, sest väga on seal tema kirjutatud ja muudetud dialooge, mis puudutab agentuuri. Filmi tiitrites on ta kirjas aga tehnilise nõustajana.

“Spioonitestis” on mitu lauset, mis jätavad agentuurist justkui helde ja lahke mulje. Justkui oleksid nad igas olukorras need, kes säilitavad kaine mõistuse, on kõige ausamad ja teevad parimaid valikuid.

Samuti on Keskluureagentuur tsenseerinud mitmeid käsikirju, muutes kohti, mis pidid jääma avalikkusele varjatuks. Näiteks režissöör Kathryn Bigelow viiele Oscarile kandideerinud ja ühe võitnud Osama bin Ladeni püüdmist kujutanud põneviku "00.30" (“Zero Dark Thirty”, 2012) jaoks rääkis stsenarist Mark Boal filmi käsikirjast luureametnikega. Selle tulemusel eemaldati filmist stseen, milles purjus luureagent tulistab relvast AK-47 taevasse Pakistani pealinnas Islamabadis. Samuti eemaldati piinamisstseenidest koerad.

Muudatusi tehti ka romantilises komöödias “Kohtumine äiaga” ("Meet the Parents", 2000). Nimelt soovis Brandon, et muudetaks stseeni, milles Ben Stilleri tegelaskuju avastab Robert de Niro kehastatud äia salajase peidupaiga. Esialgses käsikirjas avastab Stiller äia laualt Keskluureagentuuri piinamisjuhendi, kuid see asendati hoopis fotodega seinal, mis kujutavad äia erinevate mõjuvõimsate isikutega.

Keskluureagentuuri mõju käsikirjadele ulatub mitukümmend aastat tagasi. Juba 1940. ja 1950. aastate alguses suutsid nad ära hoida kõik stseenid, kus neid oleks mainitud või kujutatud. Näiteks tsenseeriti nii Bob Hope’i komöödiat “My Favorite Spy”.

Lisaks saboteeris Keskluureagentuur dokumentaalfilmide sarja nende eelkäijast OSS-ist (Office of Strategic Services – toim.) Seda proovisid teha lausa kaks erinevat stuudiot, aga mõlemale sarjale tõmmati erinevatel põhjustel kriips peale. Sellega kindlustati, et avalik tähelepanu ei langenud OSS-ile.

Ameerika Ühendriikide riiklikust julgeolekuagentuurist (NSA) on meelelahutuses küll vähem kajastusi, kuid mõnedel juhtudel on nad kasutanud samu meetmeid, mida Keskluureagentuur ja kaitseministeerium. Küll aga on nende suhtumine olnud mõistvam ja mitte sugugi nii karm.

Näiteks kutsusid nad Will Smithi filmi “Riigi vaenlane” ("Enemy of the State", 1998) tegijaid mitmel korral oma peakorterisse. NSA soovis muuta filmi ühte võtmestseeni, kus loos keskmes oleva mõrva süü langeks ühele konkreetsele agendile, mitte kogu agentuurile – tüüpiline võte, mida kasutab Keskluureagentuur või kaitseministeerium.

Kokkuvõttes ei kohusta ükski agentuur muutma käsikirju ja välja lõikama erinevaid stseene, kuid suure mõjuvõimu tõttu on filmitegijad seda pea alati sunnitud tegema, sest muul juhul võib filmi tegemine katki jääda.

Allikas: medium.com