"Minul on Heli Läätsest kõige soojemad ja südamlikumad mälestused. Nagu Ivo Linnagi olime kõik koos Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlased. Mulle meenub üks pilt kooli vilistlaste kokkutulekult, kuidas me Heliga muusikaõpetaja Mari Ausmehe muusikaklassis üheskoos klaveri taga Uustulndi Vilistlaste Valssi laulsime.

See oli üks tema leivanumber ja alati armastatud viis. Saatsin teda klaveril. Ta laulis hingestatult oma heleda sopranihäälega ka kooli hümni, mille olin kunagi Ühisgümnaasiumi lõpetades kirjutanud ja mida siiani tähtsatel puhkudel lauldakse. Olin üllatunud, et tal olid sõnad peas.

Klassis laulsid kaasa nelja erineva põlvkonna vilistlased ja õpilased, aga korrakski ei tundunud, et keegi on teistest kõrgemal või kaugemal, mõni kuulus täht. Muusikaklassis olime erinevast vanusest hoolimata kõik nagu üks ja ühte hoidev mesilaspere.

Üks erakordne mesilind on nüüd meie tarust teele läinud ja lendab taevastel radadel. Jätkugu tal seal kaugel sama palju soojust, armastust ja südamest tulevat muusikat, mida ta jõudis kõigile oma koolivendadele ja õdedele jagada."