Globaalne soojenemine muutis kultusfilmi "Mad Max: Raevu tee" võttepaika
Kolmanda “Mad Maxi” filmi “Kõuekuppel” ("Mad Max Beyond Thunderdome") tegemisest oli vahepeal möödunud umbes 30 aastat ning kliimamuutused teinud oma töö. Kui oldi alustamas “Raevu tee” ("Fury Road") võtteid Broken Hilli kõrbes Austraalias, tabas seda esimene vihm 15 aasta jooksul. Punane sile tühermaa muutus kiiresti lilleaiaks ning suurtest soolajärvedest uudistasid filmiseltskonda pelikanid ja konnad, kellele rolli ei olnud ette nähtud. Isegi episoodilist mitte ning nii oli režissöör George Miller sunnitud otsima uue võttepaiga. Selleks sai Aafrika lõunaranniku lähedal asuv Namibi kõrb, mida tavaliselt kutsutakse “maaks, mille jumal lõi vihahoos”. See on maailma vanim kõrb, millel on vanust 55-80 miljonit aastat ning kus temperatuur võib ulatuda 45 kraadini.
Maopüüdjad, tsirkuseartistid ja olümpiaatleedid
Sellega 2015. aastal valminud 150 miljoni dollarise eelarvega linateose uuendused ei piirdunud. Võttepaigal oli kibedasti ametis kuni 1700 inimest alates kaameratiimidest ja kaskadööridest kuni lahingusõidukite juhtide ja maotõrjujateni, kelle töö oli võttepaik puhastada surmavatest roomajatest, kes kippusid tootmisprotsessi segama. Ainuüksi kaskadööridetiimi töötundide kogumaht on võrdne ühe inimese 40 aasta pikkuse karjääriga. Kaskadööridest oli kaasatud 150 inimest, nende seas maailmakuulsa tsirkuse Cirque du Soleil artiste ja olümpia atleete.
Akrobaate ja olümpiasportlasi vajas režissöör vägagi, sest rohkem kui 80% filmis nähtud eriefekte on tehtud reaalselt, kasutades pürotehnikat, kaskadööre ja grimmi. Arvutianimatsioone tehti üllatuslikult harva – eeskätt Namibia maastiku kohendamiseks, kaskadööride turvatrosside eemaldamiseks ning naispeaosalise imperaator Furiosa (Charlize Theron) vasaku käe asemele proteesi lisamiseks. Sootuks ilma kaskadööri abita tegi aga oma trikid ära vanim näitlejatar filmis, 64-aastane Antoinette Kellermann.
Tuld sülgav kitarrist
Veelgi enam, vaja oli ka “elavat muusikat live-bändi esituses”. Tuld sülgava kitarristi Doof Warriori rolli kinnitati Austraalia muusik ja näitleja Sean Hape. Filmi üks hullemaid tegelasi tavatses sõita massiivse masina katusel, mis oli täis hiigelsuuri kõlareid ja võimendeid. Piisas mehel vaid mõned rifid oma kitarril tõmmata, kui pill tulistas kaelast välja tulelondi. Üllatus-üllatus – see oli päris gaasileek, mille tekitamiseks kaalus kitarr ligi 60 kilo.
Kogu näitlejateseltskond töötas ilma traditsioonilise stsenaariumita, töö käis hoopis storyboard’i ehk pildirea järgi. Mitte näitlejate kiusamiseks, vaid et režissöör George Miller tahtis teha ülimat hea pildikeelega lugu, mis oleks subtiitriteta mõistetav ka jaapanlastele. Nii töötaski ta näitlejatega 1465 pildirea ja ligikaudu 3500 pildipaneeli vahendusel. Seega võib täie õigusega öelda, et “Mad Max: Raevu tee” joonistati, mitte ei kirjutatud.
Filmi värvitonaalsuse osas oli režissöör George Milleril kaks nõudmist. Esiteks, film peab olema nii värviline kui võimalik, et eristuda teistest maailmalõpujärgsetest linateostest, kus tavaliselt kasutatakse süngeid toone. Teiseks said kunstnikud ülesande teha pildikeel nii kaunis kui võimalik. Näitejuhi hinnangul soovivad ka maailmalõpu üle elanud inimesed ilu, olgu olud siis kuitahes kasinad.
“Max Maxi” stsenaristid George Miller ja Brendan McCarthy kirjutasid tonnide viisi materjali, millest jätkuks veel kahe filmi tegemiseks. Järg “Mad Max: Furiosa” on juba välja kuulutatud ning see keskendub sedakorda naispeaosalisele imperaator Furiosale.
Ulmemärulile “Mad Maxi: Raevu tee” (“Mad Max: Fury Road”, 2015) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 3. märtsil kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja Viasat vahendusel või suuremate kaablioperaatorite Viasati filmikanalite teemapakettides.
