Üheks Hollywoodi süvendatud stereotüübiks on näiteks toit. Aafrikat on peaaegu alati kujutatud kui kolmanda maailma riiki, mille asukate toidukultuuri üle saab nalja visata. Samamoodi kujutatakse kõiki vähegi eksootilisi põlisrahvaid - näiteks vitsutasid Steven Spielbergi seiklusfilmis “Indiana Jones ja hukatuse tempel” tumedanahalised banketikülalised ahviajusid, pisikesi madusid ja muud taolist. Taoliseid näiteid leidub veelgi.

USA Indiana osariigis asuva Purdue ülikooli filosoofia professori Daniel Kelly sõnul on lihtne maalida kellestki ebainimlik pilt, kujutades teda ekstreemseid ja rõvedaid asju tegemas või antud juhul rõvedaid asju söömas. See varjutab arusaama tegelikkusest, luues võltskuvandi. Teisisõnu loovad taolised filmistseenid mingite inimeste eluolust ja harjumustest sootuks erineva pildi.

“Mustas pantris” kehastab "Sherlocki" seriaalist ja "Kääbiku" triloogiast tuntud Martin Freeman tegelast nimega Everett Ross, kes on filmi üks väheseid valgenahalisi tegelasi. Proovides suhelda mägedes elava Jabari hõimu juhi M’Bakuga, keda kehastab Winston Duke, ütleb hõimujuht Ross’ile, et kui mees julgeb öelda kas või ühe liigse sõna, söödetakse ta hõimujuhi lastele.

M’Bakud kujutatakse täpselt nii nagu režissöör Ryan Coogler soovib - M’Baku on kartmatu ja halastamatu mäehõimujuht. Varasemate Hollywoodi filmide põhjal võiks stereotüüpselt arvata, et M’Baku on metslane, kes pistaks valge mehe nahka. Hirmunud Ross arvab, et ta ei lahku kunagi Wakandast ja satub M’Baku lõunalauale.

Hetk hiljem saab Ross aru, et kartmiseks pole vähimatki põhjust, sest M’Baku pahvatab naerma öeldes, et see oli kõigest nali. Hõimul pole vähimatki kalduvust kannibalismile. Selgub, et nad on lausa taimetoitlased.

Filmis avaldub, et Wakanda elanikud on loomade suhtes humaansemad kui Rossi-sugused tüübid läänemaailmast. Konkreetne stseen on iroonia möödunud aegade hollywoodilike stereotüüpide suhtes, mis kujutavad tumedanahalisi kannibalistidest metslastena.

Allikas: eater.com