INTERVJUU | Taani-Soome indie-supergrupp Liima: maailm oleks palju turvalisem ja rahulikum koht, kui rohkem naisi oleks tipus
“1982” on nüüdseks väljas olnud juba mõnda aega. Mis on parim tagasiside, mis te olete senini saanud?
Et inimesed teevad selle saatel lapsi.
Seda albumit on pea igas arvustuses võrreldud Ridley Scotti kultusfilmiga “Blade Runner”, mis ilmus just aastal 1982 — oli see juhus või tegite te enne plaadi lindistamist filmimaratoni?
Meid on alati inspireerinud algupärane “Blade Runner” ja selle muusika, kuid tegemist oli pisikese kokkusattumusega. Tüüp, kes tegi albumi kaanekujunduse ja loo “1982” video, tunnetas samuti muusikast “Blade Runner’i” võnkeid ning ammutas sealt ka inspiratsiooni.
Albumil on ka mõningad lüürilised temaatikad, mis kuidagi nende filmidega haakuvad. Näiteks, tehnoloogia mõju isiksusele- Tõesti, juhuslikul kombel linastus “Blade Runner” aastal 1982. Me saime sellest alles hiljem teada.
“Blade Runner” on juba aastaid tekitanud tulist vaidlust selle üle, kas Harrison Fordi poolt kehastatud Rick Deckard oli replikant või mitte? Mida sina arvad?
Mina arvan, et replikant, kuid tema tunded on siirad. See on minu jaoks huvitav küsimus. Kas varsti sünnib uus liik, kellega me peame suhtlema? Kas nad on nagu robotid või nagu päris tunnetega indiviidid, keda me peame austama ja kellega suhtlema.
Te olete muusikat salvestanud üle kogu Euroopa — milline koht on olnud kõige meeldivam ja miks?
Nad kõik on olnud erineval moel ja põhjustel parimad. Meie kõige esimene reis Soome oli üpris maagiline. Käisime hommikuti järves alasti ujumas. Tegime süüa ning siis mängisime ja lõime terve päeva muusikat, kuni jäime päris purju. See oli väga produktiivne ja ilus aeg. Mulle meeldis ka, kui veetsime nädala Madeiral.
Kuhu su hing järgmisena minna ihkaks?
Kui eesmärgiks on kirjutada muusikat, siis eelistan ma mõnda kõrvalist paika, et saaksime koos keskenduda. Näiteks maja kuskil ilusas kohas. Võib-olla Sevennid Prantsusmaal. Mulle meeldib see ala.
Teie teisel kauamängival on nii-öelda salajane pala “Always”, mis jõudis ainult “1982” CD-versioonile. Kuidas teil see mõte sündis?
Meile meeldis see lugu väga, kuid see ei sobinud kuidagi lugude järjestusse ning esialgu otsustasime me selle välja jätta. See tundus aga kuidagi väär ja nii sündiski meil mõte peita see plaadi lõppu.
On teil veel mõni saladus varrukas?
Muidugi!
Te tuuritasite mõni aeg tagasi ansambliga Grizzly Bear. Nende laulja Ed Droste ütles nüüd hiljuti, et elaval muusikal pole enam mingit väärtust ja muusikatööstus hävitab vähemtuntud bände — oled nõus?
Grizzly Bearil on väga ambitsioonikas show. Suur heli- ja valgusproduktsioon. Hiiglaslik laadung reisib mööda maailma ringi. Nad tahavad rahvale pakkuda vaid parimat ja ma imetlen seda, kuid selle hind on tõepoolest kõrge.
Me pole veel vähimalgi moel jõudnud nende mastaabini, kuid (nagu ka nemad) teenime me muusika mängimise eest leiba. Meile sobib paindlikkus. Kui vaja, saame anda väga madalate kuludega kontserte ning kui eelarve ja projekt lubavad, teha ka suuremaid produktsioone. Sellegipoolest on Ed’i jutus väga oluline iva. Tööstus on karm ja võib su ära süüa. Sulle lubatakse läbimurret, aga reaalsuses veetakse läbi sind läbi sopa ning tihtipeale ei saa selle eest palkagi. Plaadimüügi pealt raha teenimine on muutunud äärmiselt keeruliseks,see lisab kõigile pinget ning see tähendab seda, et sul on vaja see raha teenida tuuril.
Mis on sinu jaoks hetkel muusikatööstuste suurimad murekohad ja kuidas sa muusikuna üritad asja paremaks teha?
Ausalt öeldes vaatan oma tööstust väga positiivse pilguga. Inimestele meeldib käia kontsertidel ja festivalidel. Inimesed armastavad muusikat ja striimimise abil on võimalik avastada rohkem suurepärast heliloomingut. Taas on hakatud striimimisteenuste vahendusel ka muusika eest maksma.
Üritan teha muusikat ja osaleda sellega seotud projektides, millest ma sügavalt hoolin ja mille puhul usun, et neil võib väärtust olla ning nendega võib teistele inimestele rõõmu tuua.
Täna on naistepäev — mida sa kõikidele naistele sooviksid?
Ühtsust ja et kõik mehed mõistaksid, et peenisega sündides kaasneb teatud privileeg ning kui äärmiselt ebaõiglane see privileeg on. Kõik peaksid võrdsed olema — maailm oleks palju turvalisem ja rahulikum koht, kui rohkem naisi oleks tipus.
Boonusküsimus! Ma tean, et teie bändi vokalist Casper Clausen elab Portugalis ja seal toimub tänavu ka Eurovision — mida sina sellest võistlusest arvad?
Mulle see meeldib. Muusika on seal küll üldiselt kehv, kuid ma usun Euroopa ühendamisse ja muusika saab sellele vaid abiks olla.
Liima moodustavad Taani eksperimentaal-poeetilise indiebändi Efterklang liikmed Mads Brauer, Casper Clausen ja Rasmus Stolberg ning Soome impromuusik Tatu Rönkkö. Reedesel kontserdil esitlevad nad oma eelmise aasta hilissügisel Berliini plaadimärgi City Slang alt ilmunud teist täispikka albumit „1982“.
Kontsert Erinevate Tubade Klubis toimub reedel, 9. märtsil. Liima kontserdi erikülaline on Eesti elektroonilise muusika artist ja produtsent Taavi Tulev. Visuaalkujunduse loob videokunstnik Alyona Movko, kes vastutas muuhulgas ka Eesti Laulu võiduloo "La forza" suurejoonelise kleidi-projektsiooni eest. Üritus algab kell 19.00, Taavi Tulevi etteaste algab kell 20.00 ja Liima astub lavale kell 21.00.
Kontserdi piletid hinnaga 29 eurot on müügil Piletilevi veebipoes ning müügipunktides üle Eesti.
