Kuigi Kultuurikatla rekonstrueeritud maja uksed avati loome-ja sündmuskeskusena esmakordselt alles 2015. aasta veebruaris, ulatub maja ajalugu aastasse 1909, kui Tallinna linnavalitsus otsustas ehitada linnale esimese elektrijaama. 1934. aastal ehitati elektrijaamale laienemise käigus katlamaja, mis ongi tänane Kultuurikatla paekivist hoone ning mis oli kasutuses 1987. aastani.

Olles seisnud kümmekond aastat tühjana, kirjutas Veronika Valk aastatel 1998–1999 oma magistritöös esimest korda ideest, et vanasse elektrijaama võiks luua kultuurikeskuse. Ideest hakkas kujunema tegelikkus kui 2009. aastal eraldas Tallinna linnavalitsus Kultuurikatla väljaehitamiseks rahalised vahendid. Sama aasta maikuus kuulutati Kultuurikatla arhitektuurikonkursi võitjateks Kavakava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil ning 2010. aastal alustati hoone rekonstrueerimisega.

Kultuurikatla detailirohke ajalugu on mahutatud kolmele videole, mis on jaotatud loogiliselt maja ajaloolise otstarbe järgi: Elekter (1909–1940), Soojus (1940–1982), Kultuur (1982–2017). Iga video on 7–9 minuti pikkune, tuginedes peamiselt ajaloolisele pildimaterjalile. Näiteks saab videost teada, et Kultuurikatla kuulus kivikorsten valmis 27. märtsil 1948, saades tänavu juba 70 aastaseks.

Videolõigud on leitavad Kultuurikatla kodulehel.