ARVUSTUS | Ilus, värviline ja südamlik lapsepõlvedraama "Florida Projekt"
Alguses tundub, et start on lõbusas rütmis, ent edasine muutub tõsiseks. Lisaks sellele, et on välja toodud lastevanemate omavahelised kraaklemised, näitab linateos hästi ka asjaolu, et see kuidas lapsed omavahel läbi saavad, avaldab mõju ka nende vanematele. Lapsevanemad nimelt kisuvad tüli üles, sest kui nende laps pole teisega enam sõber, tasub norida ka täiesti asjatult ja probleemi mida pole, saab ju tekitada.
Muidugi kui vanem on ise noor inimene, ei saa ta ka ise aru, millist eeskuju peaks lapsele andma. Kõik ropud sõnad oleksid justkui lubatud ja nõmedad pahad asjad on nagu väga lahedad. Valame aga rohkem õli tulle, et lapsed arvaksid, et nii ongi normaalne. Pole üldse naljakas tegelikult...
Hästi tuuakse välja laste mängumaailm – võibolla olekski lihtsam lapseks jääda. Pole muresid, pole makse, pole kohustusi. Polegi sisuliselt midagi vaja teha. Ole laps ja elu on lill! Lillelapseks aga paraku jääda ei saa, kuid täiskasvanud peaksid siiski suutma oma väikseid võsukesi ohjeldada. Lõpuks läheb ka see võimatuks ja lapsed saavad õiguse teha, mis pähe tuleb, alustades muidugi keelatud asjadest. Keegi nagunii karistada ei saa ja rumalused ja lastemängud jätkuvad. Niikaua kuni täiskasvanud neid asju toetavad, arvavadki kõik, et nii on lahe.
Õnneks toimub tegevustik väga kaunis kliimas ja "Florida projekti" on pandud tohutult värvikaid toone – palju roosat, rohelist ja sinist! Ilus ju vaadata. Kes tahabki keset morjendavat Eesti talve tuhme toone? Selles osas tehakse õige valik ja kogu filmi pilt on väga kena ja kutsub mõtlema, et perfektne töötlus ja toon on iga kunstiteose tõesti puhul vajalik.
"Florida projekt" on nagu õpetlik film, mis räägib laste elust, kelle vanemad on käest ära ja nii tundubki, et neile on kõik lubatud. Rohkem lollusi, rohkem rõõmu! Ka nii võib, kuid eeskujuks see kindlasti ei ole. Lapsed on ülbed rüblikud, keda tuleb ohjeldada, et asjad täiesti hulluks ei läheks. Ülbed täiskasvanud ees, lapsed järgi. Ära peab märkima veel ka 90. Oscaritel parima meeskõrvalosa auhinnale kandideerinud Willem Dafoe (Sam Raimi esimene "Ämblikmees"), kes on igas filmis alati hea ja veenev. Teda võiks rohkem isegi hinnata. Ka ilma "Florida projektita".
Tegu on pigem väärtfilmi kui kassahitiga, nii et sellisel juhul tasuks seda kiiremas korras vaatama minna enne, kui seansid otsa lõppevad. Suvi on ees ja siis möllavad ekraanidel juba suvised koomiksi - ja märulifilmid. Senikaua saab nautida veidi tõsisemaid teemasid, mis pakuvad igaühele ka midagi õpetlikku.
