Filmikriitik: inimesed, miks te ei oska kinos käituda?

Igal kinokülastajal on rääkida oma lugu halbadest kogemustest, mis rikkus ära mõne filmielamuse. Kui enamjaolt teavad inimesed, kuidas kinos filmide ajal käituda, siis miskipärast unustatakse enesestmõistetavad käitumisreeglid ära õudusfilmide ajal. Nii on tekkinud olukord, kus mõni inimene hoiab kinost lausa eemale või valib väga täpselt, mis ajal oma lemmikfilme vaatama läheb. Üheks selliseks inimeseks on filmikriitik Rasmus Rammo, kes üritab mõista, miks ei oska inimesed kinodes õudusfilmide ajal käituda.

Aasta on õudusfilmide fännidele hästi alanud - jaanuaris jõudis kinodesse täiesti kõlbulik "Astraal 4: Viimane võti", Netflixis on olemas ulmeõudused "The Cloverfield Paradox" ja "Annihilation" ning ka klassikalisemad "Gerald's Game", "Creep 2", "The Babysitter" ja hiljuti tuli otse video peale välja ka "Hellraiser: Judgment".

Märtsi lõpus linastub ka kauaoodatud järg "Võõrad: Öine jaht" ("The Strangers: Prey at Night"), 6. aprillil linastuv "Kena vaikne kohake" ("A Quiet Place") on juba taevani kiidetud ning aprillis on linastumas veel "Tõde või tegu" ("Truth or Dare") ja alguse saab ka järjekordne HÕFF, mis toob meieni õudusfilmide paremiku, sealhulgas "Vaimude lahkaja" ("Ghost Stories"). Juunis jõuab kinodesse (Eesti linastusaeg pole teada) Sundance'i õudushitt "Hereditary" ning augustis on linastumas ka "Slender Man".