Kas sina tead? Tallinna Ülikoolil on tulemas eriline tähtpäev
18. märtsil möödub 13 aastat Riigikogu otsusest, millega loodi Tallinna Ülikool. Homme ehk 16. märtsil kutsutakse sel puhul kõiki osa saama Tallinna Ülikooli Päevast, mille 13 ettekande teemad on usk ja usutavus.
Tallinna Ülikool tekkis Eesti kõrghariduse suurima liitumisprotsessi tulemusel, milles erineval ajal ja viisil osalesid Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Akadeemiline Raamatukogu jt.
Juurdetulijaid on olnud ka hiljem. Näiteks liitus ülikooli koosseisu asutatud Balti Filmi- ja Meediakooliga endine Concordia Audentese Ülikooli meediateaduskond ning ülikooli haridusteaduste instituudiga ajalooline Tallinna Pedagoogiline Seminar.
Suureks paisunud ülikooli tegevuse tõhustamiseks alustati 2015. aastal struktuuri ümberkorraldamist. Sellest tulenevalt on õpikeskkond üha rahvusvahelisem: 26% õppekavadest on ingliskeelsed, 9,2% üliõpilastest välistudengid, igal aastal õpib siin üle 350 väliskülalisüliõpilase.
Kuue aasta taguse ajaga võrreldes on ülikooli töötajate arv vähenenud 17, õppekavade arv 18, tudengite arv 30%, samas kui lõpetanute arv on jäänud samale tasemele. 26 akadeemilist üksust on koondatud kaheksaks.
Muudatuste kaudu kujundati välja viis interdistsiplinaarset teaduspõhist fookusvaldkonda: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine.
Need põhinevad loodusteaduste, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide alal äsja positiivse hinnangu saanud teadustegevusel.
Teaduse evalveerijad tunnustasid ülikooli infrastruktuuri ja tegutsemiskeskkonda, uurimisvaldkondade ühiskondlikku tähtsust ja teadlaste panust nii riikliku poliitika kujundamisel kui ka ettevõtlusalase hariduse edendamisel.
Esile tõsteti interdistsiplinaarsust ja hästi toimivat koostööd nii ülikooli sees kui ka välispartneritega.
Viimaste aastate olulisem õppealane innovatsioon on erialasid lõimiv uuendus ehk ELU. See on iga õppekava kohustuslik osa, kus interdistsiplinaarse rühmatööna sõnastatakse ühiskonna ja ettevõtete tegelikke probleeme ning leitakse neile lahendusi.
Tallinna Ülikooli edukal teekonnal on järgmiseks vaja lahendada suur väljakutse: kuidas ületada kiiresti kasvav lõhe ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel.
Eestikeelse kõrghariduse ligipääsetavuse kahanemine seab küsimuse alla ka Eesti kõrgelt hinnatud üldhariduse tuleviku. Kui ühiskond ei tõesta tegudega, et ta õpetajaid tõeliselt väärtustab, ning ülikoolid ei saa vahendite nappuse tõttu pakkuda tulevastele õpetajatele parimat võimalikku haridust, seisame silmitsi üha süvenevate probleemidega kõigis eluvaldkondades.
