ARVUSTUS | "Tomb Raider" on positiivses mõttes tüüpiline Hollywoodi film
Hurmav noor kangelanna Lara Croft on vaesuse piiril elav, aga muidu eluterve suhtumisega naine, välja arvatud see osa, et ta ei suuda üle saada oma isa kadumisest, mis juhtus seitse aastat tagasi. Samuti ei suuda Lara mingil põhjusel vastu võtta isa pärandatud miljoneid, mis talle koheselt hea elu garanteeriksid. Ainuke asi, mis tal tema isast järgi on jäänud ja mis on talle väga kallis, on isa kingitud talisman.
Üks asi viib teiseni ning Lara käsutusse satub üks imevidin, mis juhib teda esimese mõistatuse lahendamiseni ning suure seikluse algusesse. Kui järsku satub see maailma kõige suurema isikliku väärtusega talisman pandimajja nagu see oleks puhtast kullast väärismetall, makstakse talle selle eest hunnik dollareid ning seiklused võivadki alata.
Film liigub kiires tempos ja väga realistlikus võtmes. Laral ei ole supervõimeid ega seksikaid sekeldusi vastassooga, küll aga on tal hea vastupidavus ning peaaegu purunematu nahk - kõikide jooksmiste, kukkumiste, peksmiste ja muude hulluste keskel saab kangelanna vaid ühe kriimustuse ning vaevu mõne sinika. Kogu seikluse ajal sööb neiu ainult ühe korra midagi ahnelt konservist, punkt.
Tomb Raider ehk hauarüüstaja ehk Lara Croft jõuab lõpuks ka peidetud aarde radadele, millel tema isa haihtus, kuid nagu väga paljudki muud hetked ja juhtumised selles filmis, läheb see tal suhteliselt kergelt - kõikvõimalikud vajalikud kaardid mängitakse kergelt kätte, mõistatused lahenevad justkui iseenesest ning teekond muudkui väänleb ja kulgeb kergelt edasi.
Kuigi film aina vihjab müüdile ning selle taga seisvale tõele, siis on Lara pigem tavaline tüdruk, kes ei usu ebamaisesse ega maagilisse. Ta tahab vaid oma kadunud isa leida või siis vähemalt teada saada, mis juhtus temaga seitse aastat tagasi.
Uus Lara Crofti film on hästi tüüpiline hollivuudikas, aga seda positiivses võtmes. Üle-elu suurused seiklused maa ja mere peal, maa all ja maa peal on väga meelelahutuslikud ning kergesti jälgitavad. Ka müstilise ja maagilise osani jõuavad seiklused välja, aga mitte nii dramaatiliselt, kui võiks esialgu arvata ja loota.
